Viljandi üritab Kuressaare rebasejahist snitti võtta

FOTO: Elmo Riig / Sakala

Kärntõbe levitavad rebased on toimetanud Viljandis seaduste tõlgendamise kaitse all, kuid võimlik, et edaspidi lõpeb siingi metsloomade pansionaadlik elu.


Selleks vajalikus asjaajamises püüab Viljandi võtta eeskuju Kuressaarest, kes on piltlikult öeldes käised üles käärinud ja tegutsema hakanud.

Nagu kirjutas «Saarte Hääl», on Kuressaares elavad rebased kärntõvest vaevatud ning linnavalitsus andis jahimeestele voli neid maha laskma hakata. Et tegemist on tiheasustusalaga, on väga täpselt määratletud, kuidas rebaseid küttida tohib.

Viljandi abilinnapea Rein Triisa ütles, et ta on kuressaarlaste tegemistega kursis ja nendega rebaste teemal juba suhelnud.

«Saame 7. novembril Kuressaare esindajatega veel kokku, räägime ja täpsustame,» lausus abilinnapea, kuid ei soovinud praegu veel ühtki lubadust välja käia.

Triisa lisas, et linnas rebasejahi korraldamiseks on vaja nii seaduslikku tuge kui  ametkondade ja jahimeeste ühist tahet.

Jaht linnas elutsevatele metsloomadele tõusis Viljandis viimati päevakorda septembris, kui Peetrimõisa elanikud kurtsid ümbruskonnas ringi luusiva karvutu rebase üle, kes kõigi märkide järgi põdes kärntõbe. See haigus võib nakata koduloomadele.

Haige rebase peletamiseks või püüdmiseks abi palunud linlased aga on seni oma murega üksi, sest ükski ametkond pole nõus linnas haiget rebast püüdma. Seaduste tõlgendamisele viidates on sellest tööst end tagandanud päästeamet, veterinaarkeskus, keskkonnaamet ja linnavalitsus. Jahimehed omal algatusel linna rebast jahtima ei lähe.

Teisalt teatas keskkonnaministeerium, et haige metslooma püüdmine linnas pole jaht, vaid probleemi kõrvaldamine ning omavalitsuse korralduse seaduse järgi on asulasse sattunud ulukite üle otsustamine jäetud omavalitsuste korraldada.

Koroonaviiruse leviku ülevaade Eestis ja maailmas.
Vaata statistikat
Tagasi üles