Eesti majandus on lävepakul

SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor Foto: Jaanus Lensment

AMEERIKA ÜHENDRIIKE peetakse maailmamajanduse majakaks, mistõttu vaadatakse seal toimuvat hoolega. Võimalik, et järgmisel suvel saavutatakse seal pikima kestusega majanduskasvuperiood ilmasõdade järel. Samas, mida kauem majanduskasv kestab, seda häälekamalt on kosta arvamusi, et nurga taga ootab järgmine kriis.

Viimsepäevakuulutajatel on ükskord tõesti õigus ja praeguses majanduskeskkonnas leiab muretsemiseks põhjust küllaga: kaubandussõjad, teravad poliitilised konfliktid, mitme areneva majanduse valuuta odavnemine viimastel kuudel... See suurendab majanduslikku ebakindlust, millel on reaalne rahas mõõdetav hind.

Teisalt on maailmamajandus juba mitu aastat neid probleeme trotsinud ning kasvu jätkumine kinnitab, et tagasilöögid ei suuda makrotrende murda. Tarbimiskasvu veab majapidamiste optimism, kasvav nõudlus paneb ettevõtted rohkem investeerima ja suurriikide lõdvem eelarvepoliitika annab majandusele lisahoogu. Seega: oleme jõudnud küll kasvutsükli küpsesse faasi, kuid SEB prognoosi kohaselt jätkub maailmamajandusel ka lähiaastatel hoogu kasvada neljaprotsendilises tempos.

VIIMASTEL AASTATEL on kombeks saanud, et Ameerika Ühendriikide majandus alustab aastat ettevaatlikult. Seda hoogsam oli aga kasv teises kvartalis. Tööturg jätkab tugevnemist, panustades koos maksukärbete ja kiirenevate investeeringutega majanduskasvu, mis peaks tänavu küündima kolme protsendini. Tugev majanduskonjunktuur lubab Föderaalreservil jätkata intressitõusudega, mille tulemusena peaks Ühendriikide peamine intressimäär jõudma aasta lõpuks 2,5 protsendini.

Ka Euroopa majandus alustas 2018. aastat oodatust rahulikumalt, kuid järgnevad kuud pole suuremat hüpet kaasa toonud. Sentimendiindikaatorid näitavad samas ettevõtete jätkuvat optimismi, mida kinnitab ka aina kasvav hõivemäär.

Euroala majanduskasv jääb lähiaastail umbes kahe protsendi juurde. Seda veavad aktiivne investeerimine ja eksport, kuid ka eratarbimise hoog püsib. Kuigi inflatsioon jääb prognoosiperioodi vältel kõigest 1,5 protsendi juurde, alustab Euroopa Keskpank 2019. aastal lõpuks intressitõusudega, küll väga ettevaatlikus tempos.

OLUKORD EESTI peamistel sihtturgudel püsib lähiaastail hea, kuid möödunuga võrreldes kasvutempo aeglustub. Suurimate ekspordipartnerite Soome ja Rootsi majandus kasvavad 2019. ja 2020. aastal keskmiselt 2,3-protsendilises tempos, mis on riikide jõukuse taset arvesse võttes hea tulemus, kuid tublisti alla praeguse kolmeprotsendilise taseme.

Siinsel majandusel on võita asjaolust, et mõlema riigi ekspordikasv püsib tugev, soodustades sealsete eksportööride väärtusahelasse kaasatud Eesti ettevõtteid. Teisalt on Eesti viimaste aastate ekspordikasvu soosinud Rootsi elamuehitus, mis nüüd on selgelt aeglustumas.

EESTI MAJANDUS seisab lävepakul. Meid on soosinud tugev tööturg, mis on elavdanud tarbimist, ja aktiivne ehitustegevus. Majanduse traditsiooniline alustala eksport pole aga viimasel ajal enam eriti säravaid tulemusi näidanud, hoolimata asjaolust, et majanduskonjunktuur sihtriikides on soodne.

Ühekordsete tagasilöökide kõrval on selle põhjuseks Eesti senise edumudeli kahanev tulusus. Tegutsemine Skandinaavia maade tootmistsehhina aitas majandusel jõuda praeguse arengutasemeni, kuid mida kõrgemaks muutub elatustase, seda keerulisem on kulupõhine konkurentsipositsioon.

Niisugusest nõiaringist väljamurdmine eeldab ettevõtetelt uusi oskusi ja suurt julgust jaetarbijani jõudmisel. Sõltumine üksikust suurkliendist või paarist, kes tootele oma brändi ja kallima hinnalipiku lisavad, on mugav, kuid ka ohtlik.

Aina selgemalt hakkab majandust mõjutama üheksakümnendate väike sündimus. Selle mõju on jõudnud tööturule, kuid hakkab peagi pidurdama ka kinnisvaraturgu. Seetõttu on enam kui kolmeprotsendilise majanduskasvu säilitamine Eestile paras katsumus.

Suurte ehitusmahtude ja eratarbimise najal kasvab majandus tänavu ja 2019. aastal veel umbes 3,5-protsendilises tempos, kuid 2020. aastal hakkab investeeringute vähenemine kasvu pidurdama. Prognoosi kohaselt jääb eksport kasvama neljaprotsendilises tempos, kuid reaalsus võib osutuda ka märksa heitlikumaks.

Majapidamiste rõõmuks peaks 2019. ja 2020. aastal rahunema hinnatõus, mis ületas 2017. aastal ja ületab tänavu tublisti kolme protsenti. Kasinad olud tööturul soosivad palgakasvu jätkumist, kuid tööhõive suurenemise potentsiaal on piiratud.