/nginx/o/2018/08/27/11318980t1h4f2c.jpg)
MÕNI NÄDAL TAGASI tõi kuuma suveleitsakusse mõttevärskust arvamusfestival Järvamaal Paides. Üks olulisemaid arutelusid festivalil käis Keskerakonna alal teemal «Kas päästame eakad vaesusriskist?». Kõik debatil osalenud eri erakondade esindajad möönsid eakate rasket elujärge. Samuti mööndi vajadust tõsta pensione, aga seda on valmis erakorraliselt tegema ainult Keskerakond.
KESKERAKOND ON juba mitu kuud valmistanud ette tuleva aasta riigikogu valimiste platvormi, millesse on suure panuse andnud erakonna korraldatud rahvakohtumistel osalenud inimesed. Ühe suurema murena on välja toodud elukallidusele üha enam jalgu jääv pension.
2016. aastal elas suhtelises vaesuses 21,1 protsenti Eesti rahvastikust ehk ligi 276 000 inimest, kellest suure osa moodustasid eakad. Vähenenud on nii laste ja noorte kui ka keskealiste suhteline vaesus, suurenenud aga vanemaealiste oma.
Siinkohal on paslik välja tuua 2016. aasta suhtelise vaesuse piir, mis oli 468 eurot. Keskmine vanaduspension oli samal ajal 386 eurot ja 2018. aasta esimeses kvartalis 417 eurot.
Pensionide väljamaksed moodustavad Eestis kuus protsenti sisemajanduse kogutoodangust, keskmistes Euroopa Liidu riikides aga kümme ning rikkamates 12-13 protsenti.
UURINGUFIRMA Kantar Emor ärisuuna juht Aivar Voog kirjutas Eesti elanike majandusolukorra uuringut tutvustavas artiklis 23. augusti ajalehes Postimees (vaata «Aivar Voog: rahulolematus ei jookse Eestis enam rahvust mööda» – toimetus) muu hulgas, et endiselt ei ole oma eluga põrmugi rahul suur osa pensionäridest: kui keskmiselt hindab oma majandusseisu viletsaks kümnendik, siis pensionäride hulgas on selliseid 16 protsenti. «Eesti pensionid ei võimalda endiselt enamat kui väga tagasihoidlikku elu. Seni, kuni peres on kaks pensionäri, tullakse enamasti toime, aga kui üks peaks surema, süveneb eakal inimesel kohe vaesusrisk.»
Voog leiab, et eakate inimeste pensione tuleks kergitada praeguse kiire inflatsiooniga samas tempos. See on ülesanne, millega pole viimasel ajal toime tuldud. Kasvavad eluasemekulud, kallinevad toit ja ka näiteks küttepuud.
SELLISES OLUKORRAS enam probleemi eitada ei saa ning tuleb astuda konkreetseid samme pensionide erakorraliseks tõstmiseks. Kiire majandusareng, keskmise palga tõus ja kallinev toidukorv on tekitanud olukorra, kus pensionid tavalise iga-aastase indekseerimisega enam ülejäänud ühiskonnale järele ei jõua.
Keskerakond on seadnud eesmärgiks tõsta 2020. aasta 1. aprillil pensioni erakorraliselt 100 eurot, millest 30 eurot moodustaks küll pensionide indekseerimine. Selle erakorralise pensionitõusu mõju riigieelarvele oleks igal aastal ligi 200 miljonit eurot, millele tuleb katteallikad leida.
Katteallikate leidmine on poliitiliste valikute küsimus – millele üks või teine erakond peab oluliseks maksumaksja raha tarvitada. Reformierakonna lubadus maksta kõigile 500 eurot tulumaksuvaba miinimumi maksab sama palju kui 100-eurone erakorraline pensionitõus.
REFORMIERAKOND seisab endiselt eelkõige eliidi eest ja soovib toetada rikkamaid. Reformierakonna lubadusest saavad kasu need, kes teenivad üle 2000 euro kuus. Tulumaksuvaba 500 eurot kõigile on kallis lubadus, mis teeb 2100 eurot kuus teenivale töötajale 100-eurose kingituse.
Ma ei imestaks üldse, kui reformierakondlased tahaksid tõsta käibemaksu, et kompenseerida rikastele tehtavat maksuvabastuse kingitust. Kui praeguse maksureformi tõttu maksavad kõrgepalgalised töötajad varasemast 36 eurot rohkem kuus, siis käibemaksu tõstmisega kaotavad oma elatustasemes kõige rohkem need inimesed, kelle palk kulub lõviosas toidule ja muudele igapäevastele kuludele.
ERAKORRALISE PENSIONIDE tõstmise käigus vajab siiski ülevaatamist töötavate pensionäride maksustamine, sest vananevas ühiskonnas vajame eakate panust ka tööturul. Peame eakaid inimesi hoidma ja ergutama võimalikult kaua tööl käima.
2019. aasta märtsis toimuvatele valimistele lähevad keskerakondlased keskse ideega aidata kaasa elanikkonna üldise heaolu paranemisele. Meie valimisplatvorm keskendub muuhulgas pensionide erakordsele tõusule, eakate inimeste probleemide lahendamisele, sealhulgas hooldekodude süsteemi muutmisele, ning demograafilise kriisi lahendamisele.