Täna pälvisid Viljandis Sakala keskuses Eesti Vabariigi presidendilt Kersti Kaljulaidilt tunnustuse 42 kodu, mil valiti parimaks konkursil "Eesti kaunis kodu 2018". Muu hulgas pärgas riigipea kolme Viljandimaa kodu.
Eesti president tunnustas kauni kodu konkursil kolme Viljandimaa kodu
/nginx/o/2017/11/27/7353265t1h4e2e.jpg)
24. august 2018, 16:50
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Üleriikliku konkursi tunnustuse pälvinud Viljandimaa kodud olid sel aastal Alalossi talu Viljandi vallas Jakobimõisa külas, Energia talu Põhja-Sakala vallas Vihi külas ja perekond Tõnumaade kodu Viljandi linnas.
Viljandi vallavanem Alar Karu tõdes auhinnatseremoonia sissejuhatavas kõnes, et kõik kauni kodu auhinna pälvinud koduomanikud on teistele sellega eeskujuks.
Eesti Vabariigi president Kersti Kaljulaid ütles auhinnatseremoonial, et Mulgimaal on tore murdekeelne sõna nagu "lõpik", mis tähendab mõne suurema töö järel peetavat rõõmsat tänupidu suure vaeva nägijatele. "Täna on ka lõpik, tänu teile kõigile," lausus president auhinnatutele.
Tõik, et inimesed kujundavad kodukoha oma käe ja hinge järgi, teebki presidendi sõnul kodu rõõmsaks, armsaks, soojaks ja värviliseks.
Looduslik tasakaal tuleb oma kätega
Energia talu peremees Aivar Siim rääkis, et ühtpidi on hea, kui kodu on märgatud ja tunnustatud ja teiselt poolt annab see uut tegutsemiskihku, ideid ja võhma.
Tema arvamuse kohaselt tõi võidu kooskõla looduskeskkonna ja selle väljaarendamise vahel. Tema talus võib näha nii kultuurmaastikku kui ka looduslikku vabakujundusega maastikku. Aivar Siim täpsustas, et talumaal laiub küll ravimtaimederohke põlluala, kuid nad on proovinud säilitada ka looduslike taimede liigirohkust.
Taime ilu eksponeerimine tahab nuputamist
Kauni kodu auhinna osaliseks said ka Viljandi linnas elavad Viivi Tõnumaa ja Kalle Tõnumaa. Kalle Tõnumaa märkis, et temal ripub 2008. aastast sama tunnustus seinal. "Kord on sihuke, et alla kümne aasta võitjaid jutule ei võeta. Kurb, kui kaks jääks ilma kolmandata," nentis ta.
Eriti kaunis on Kalle Tõnumaa jutu järgi kodu juures see, kui kõik seal on ise tehtud, ilma aednike abita. "Mitte ainult enda higi ja tööga, vaid meil endil tuli ka välja nuputada, kuhu panna taimed, et neid oleks võimalik vaadelda iga nurga alt."
Põhitooni annavad Kalle Tõnumaa sõnutsi okaspuud, eriti talvel. "Taimeliike on meil aias üle saja, aga kõige haruldasemad on põõsa moodi küpressid, mis on väga külmakartlikud," kirjeldas ta pehmeokkalisi haruldusi.
Oma sõnade kohaselt suutis Kalle Tõnumaa veel enne konkurssi koduaia üle võõbata ja ära koristada. "Maja ise on vana," sedastas ta ning tähendas, et 1939. aasta ehitis niisama püsti ei püsi. "Seal oleks veel vaja üht ja teist teha, soojustada näiteks."
Ta kinnitas, et nii tema kui tema abikaasa Viive Tõnumaa on võidust meelitatud, aga peamiselt on võit eeskuju teistele.