Viljandimaalased on väga agarad laenajad  

Eesti kõige innukamad väikelaenu kasutajad elavad Viljandimaal, Raplamaal ja Harjumaal. Foto: Marko Saarm

Eesti kõige aktiivsemad väikelaenu kasutajad elavad Viljandimaal, Raplamaal ja Harjumaal, selgus suvel korraldatud SEB väikelaenu uuringust.

Laenamise peamine põhjus on endiselt kodu remondi, sisustuse ja elektroonika ostmisega seotud kulud. Neid pidasid põhiliseks valikuks peaaegu kõik vastanud. Autoga seotud ootamatuid kulusid kaetakse väikelaenuga umbes 60 protsendil ning puhkuseks võetakse kiirraha vaid seitsmel protsendil juhtudest. Ilu- ja raviprotseduurid nõuavad väikelaenuga lisafinantseerimist kuuel protsendil juhtudest.

Väikelaenu võtmine ei ole endiselt etteplaneeritud tegevus: vaid 11 protsenti vastanutest on teadlikud, et lähima aasta jooksul on neil vaja abi lisafinantseerimise kaudu. Suuremad kulutused, mida peamiselt planeeritakse, on eelkõige reisimise ja autoga seotud kulud. Uuringus tunnistas veerand vastanutest, et nende väikelaenu-, järelmaksu- või krediitkaardikohutused lähenevad 10 000 eurole, 22 protsendil juhtudest ei ületa laenusumma 5000 eurot. 40 protsendil vastanutest ei ole üldse väikelaenukohustusi.

SEB erasegmendi juht Triin Raudsepp tõdes, et tänapäeva sissetulekute, majandusarengu ning tööhõive tublide numbrite taga on loogiliselt ka hoogustunud tarbimine ja laenamine. «On oluline, et laenates oleks kliendil selge plaan nii headeks kui ka halbadeks aegadeks. Enne tarbimislaenu võtmist soovitame mõelda hoolikalt läbi, kui palju ja milleks on laenu vaja. Tähelepanu tasuks pöörata ka sellele, kas laenuga soetatavat vara on võimalik kasutada laenu tagasimaksmise perioodist kauem. Kui vastus on eitav, oleks mõistlikum eseme ostmiseks ise raha koguda,» kõneles ta.

SEB väikelaenu uuring korraldati juunikuus ning selle eesmärk oli uurida eestlaste aktiivsust tarbimislaenude – väikelaenu, arvelduslaenu, järelmaksu ja krediitkaardi valdkonnas.