Algamas on muinasjuttude kuulamise aeg

Urmas Suik

FOTO: Erakogu

EESTI TIPP-POLIITIKUTE fantaasialend ei tundu lähenevate valimiste eel kuigi julge olevat. Ikka ja jälle kuuleme äraleierdatud juttu käibemaksuraha Lätti sõitmisest. Tundub, et vahva sõduri väidet õlle hinna tõstmise mõjust valitsuse käekäigule võtavad tõena nii meie palavalt armastatud endised kui ka praegused ja tulevased juhid. Mingisugust abstraktset raha on valijatele võimulepääsemise korral lubanud isegi end parempoolseks nimetav partei.

Keegi ei räägi, milline rahasadu meie eelarvele on olnud soomlaste alkoralli Eesti poodides Euroopa Liidus kehtestatud kaupade vaba liikumise ajal. Tunnistan: sagedase lõunanaabrite külalisena olen näinud, et meie riigikassa sponsorid soomlased on nüüdseks samuti hoopis Ikla ja Valga piiril toimetavad kaupmehed üles leidnud.

Aga alkoholi ülemäära lihtne kättesaadavus ei ole jututeema ainult meil. Mõni päev tagasi Leedus Utenas leedulasest partnerilt kuuldu kohaselt on Leedus tööpäevadel võimalik alkoholi osta kella kaheksani ja pühapäeval kella kaheni.

Ma ei tea, kes on Eesti praeguse valitsuse maksupoliitika naeruvääristamise eestvedaja. Ilmselgelt paistavad selle tagant meie alkoholitootjate kõrvad. Küll aga ütlen mina, kes ma peaaegu iga nädal riigi lõunapiire ületan, et mulle tundub see hüsteeriliselt naeruväärne. Mina protesteerin omamoodi: ei osta sealt midagi.

TEINE TEEMA, millega meie valijaid suure tõenäosusega hullutama hakatakse, on samasooliste kooselu seadus. Selle kondi viskasid meie võrdse kohtlemise eestvedajad rahvuslastele, moodsa nimega rahvuskonservatiividele närimiseks.

Raske on öelda, miks nad seda tegid. Suure tõenäosusega oli põhjuseks soov paista välja tõelise eurooplasena. Ehk olnuks mõistlik enne veidi tausta uurida. Uurida, mida rahvas asjast arvab. Veel mõnikümmend aastat tagasi oli tolle seadusega legaliseeritud tegevus kriminaalkuritegu, ja mitte ainult kommunistlikus maailmas. Eesti poliitikute jumaldatud Suurbritanniaski oli see hukka mõistetud.

Igal juhul on rahva arvamuse ebapiisava arvestamisega põhjustatud meie poliitikale kaugeleulatuvat kahju. Uued ja vanad rahvuslased, natsionalistid, rahvuskonservatiivid – ükskõik, kuidas nad end ka ei nimetaks – on seljad kokku pannud ning suure tõenäosusega kuuleme selle teema ümber jahumist vähemalt valimisteni. No ei õnnestu vägisi võrdseks teha.

Meil on tähtsamaid muresid, mille üle pead murda. Kas või suur hulk puudulikult informeeritud kaasmaalasi. Kaupmehed ja meelelahutajad peavad vajalikuks oma tegemis­test informeerida ka eesti keelt mittevaldavaid inimesi, riik mitte.

Eesti riik ei ole ammu enam kodumaa ainult eestlastele. Meie hulgas on peaaegu kolmandik mitte-eestlasi. Ehk prooviks teha sammukese ühiskonna konsolideerimise poole ja laseks nad poliitikas kaasa rääkima?

SUURE TÕENÄOSUSEGA tulevad rahvaesindajaks pürgivad kaasmaalased enne valimisi lagedale hulga asendustegevuslike loosungitega, selmet parandada inimeste elukvaliteeti. Pigem külvatakse segadust ja tekitatakse pingeid naabriga.

Oleme kuulnud, et piirileping Venemaaga olevat kahjulik. Rail Baltic jagavat maa kaheks. Puidurafineerimise tehase vastastelt protestidelt on mõni poliitik nüüdseks oma dividendid korjanud. Nord Stream 2 vastaseid hüüatusi oleme poliitikute suust kuulnud ja suure tõenäosusega kuuleme ka edaspidi. Mina ei saa aru, kuidas see toru meie elu kahjustab. Pealegi tuleb see igal juhul, sest sakslased vajavad gaasi ja Vene oma tundub neile olevat soodsaim.

Maailma suurimale vedelgaasi pakkujale USA-le meie poliitikute tegevus muidugi meeldib. Aga venelased ilmselt meie poliitikute Venemaa majandust kahjustavat tegevust ei unusta.

TÕENÄOLISELT LUBAVAD pikka aega riigi juhtimist nautinud reformierakondlased tagasi keerata kõik valitseva võimukoalitsiooni maksuotsused samas stiilis, kui Donald Trump on lubanud tühistada kõik oma eelkäija otsused. Kindlasti kiideldakse riigi võlakoormuse väiksuse ja kaitsekulutuste suurusega. Mõni agaram on lubanud kaitsekulutusi veelgi kasvatada.

Ehk mõtiskleks, mida veel võiks selle peagi vanarauaks muutuva arsenali ostmiseks kuluva rahaga teha? Või võtaks odavat laenu ja ehitaks riigi põhimagistraalid välja?

PEAGI AREENILT lahkuv sugupõlv jätab uutele tegijatele ühiskonna, millest nood üritavad 50 aastat olematuks teha. Hea tuttav helistas mulle pärast mu eelmise artikli lugemist ja kirjeldas, kuidas eriti rahvusliku poliitiku üks esimesi poliitilisi ettevõtmisi ministriks saamise järel oli oma nõukogudeaegsete eelkäijate fotode kabinetiseinalt koristamine.

Ma ei tunne küll mingit nostalgiat eelmise elukorralduse suhtes, aga tegusid tegid selleski ühiskonnas agaramad. Üks meie juhtidest on öelnud, et ta ei saa aru, kui mõni inimene oli selles ühiskonnas õnnelik. Ometi elati ka selles maailmas. Abielluti, sünnitati lapsi, lõpetati koole ja kaitsti teaduskraade. Mõned show-bisnise staarid olid Nõukogude avarustes lausa pooljumala staatuses. Ma ei arva, et nad tegid tegusid nuttes. Vahendeid valimata võimule pürgiv põlvkond eelistab möödanikku näha mustvalgena, et mitte öelda mustana.

Mõtiskleda võiks, millise ühiskonna me endale nüüd loonud oleme. Minu soomlasest partner küsis meie viimase töösõidu ajal: «Urmas, kas sa tead, millisest rahvusest kriminaalkurjategijaid saadetakse Soomest kõige enam välja?» Arvasin, et kusagilt Aafrikast pärit olevaid. Eksisin. Hoopis eestlased olevat esikohal.

NIISIIS, SÕBRAD, kuulakem, mida meie potentsiaalsed juhid meile tulevikus pakkuda kavatsevad. Ma ei arva, et Putin meid vabastama tuleb. Loodetavasti ei ole meil Saakašvili tüüpi liidrit, kes Narvas eestikeelset korda sõjaväega kehtestama ruttab.

Eesti Vabariik tundub veidi sarnanevat pealinna püstitatud Vabadussambaga, mis regulaarset kohendamist vajab. Valigem siis kvalifitseeritud remondimehed. Paraku, kui üks Eestis pikka aega niite tõmmanud poliitik teatab enesekindlalt, et tema on selle riigi loonud ja meie valijad on talle aastaid kümneid tuhandeid hääli andnud, pole optimismiks just suurt põhjust. Füürerikultuse juured tunduvad Eestis olevat parasjagu sügaval.

(Autor kandideeris viimastel kohalikel valimistel sotsiaaldemokraatide nimekirjas.)

Tagasi üles