Erivajadusega inimeste laulu- ja tantsupeol Viljandis lauldakse koos Ivo Linnaga eestiteemalisi laule

Möödunud aastal ei lasknud pidulised end vesisest ilmast heidutada.

FOTO: Elmo Riig/SAKALA

Laupäeval, 25. augustil toimub Viljandi lauluväljakul taas suur üleriigiline erivajadustega inimeste laulu- ja tantsupidu. Tänavune  juubelipidu on järjekorras kümnes ning ühtlasi pühendatud Eesti 100. sünnipäevale. Peole on oodata ligi 1100 osalejat, laadaalal pakuvad oma tooteid 22 käsitöömeistrit.

Kui eelmisel aastal tõlgiti kogu pidu esimest korda Eesti laulupidude ajaloos viipekeelde, siis tänavu on lisaks viipekeeletõlkele kontserdi kavad trükitud ka Braille'i kirjas (punktkiri ehk pimedate kiri), sest teist aastat osaleb peol Lõuna-Eesti pimedate ühingu kümneliikmeline lauluansambel. 

"Nemad on oma laulude tekstid kõik punktkirja trükkinud, sõrmede abil tekste lugenud ja nii laulud pähe õppinud," selgitas peo programmijuht Piret Aus. "Loodame, et see innustab teisigi nägemispuudega inimesi meie peole tulema  nii kuulama, kui ka osalema!"

Aus lisas, et peo korraldustiim püüdleb selle poole, et pidu saaks tulevikus kirjeldustõlke abil nähtavaks kõikidele pimedatele ja vaegnägijatele. 

Selle aasta repertuaari on valitud laulud, mis olnud eestlaste südametes läbi aegade – seega nii tuttavad, et kaasalaulmiseks poleks vaja isegi sõnu ette võtta. "On muusikat nii hingele kui lustimiseks," lubas programmijuht. Osalistel ja publikul avaneb harukordne võimalus laulda armsakssaanud laule koos maestro Ivo Linnaga. 

Tantsijaid suunab tänavu esimest korda professionaalne tantsujuht. "Oodata on vahvaid seadeid ja ka üks tore üllatus," märkis Aus. 

Võrreldes eelmiste aastatega on tänavu peo korraldamisse kaasatud veelgi rohkem kohalikku kogukonda. Solistidena astuvad üles Viljandi muusikakooli lapsed ning saateansamblis mängivad kaasa muusikakooli õpetajad. Laulu- ja tantsuseadete kunstilised juhid on kohalikust kogukonnast: muusikakooli õpetaja Maarika Reimand, kes on ühtlasi ka laulukooride dirigent, ja Viljandi kultuuriakadeemia tantsuõpetaja Paul Bobkov. Peol löövad kaasa ka muusikaosakonna ja kultuurhariduse osakonna tudengid. 

Kõige olulisem on pidu loomulikult osalejatele endile. Aktsiaseltsi Hoolekandeteenused teenuste direktor Liina Lanno, kes lööb peol kaasa ettevõtte keskkontori laulukoori Väike Päike liikmena, ütles, et osalejad ootavad pidu pikisilmi. "Nad on harjutanud terve pika talve, kevade ja suve. Õpitud on sõnu ja samme ning nüüd oodatakse põnevusega, kas kõik tuleb ikka ilusasti välja, kas koori- ja tantsujuhid jäävad ikka rahule ning kas publikut ikka ka on."

Lanno lisas, et pidu on oluline ka seetõttu, et seal saadakse kokku oma tuttavatega teistest linnadest ning peopäeval saab teha lahedaid pilte iseendast ja üksteisest.

Pidu algab kell 14 ühise rongkäiguga ning on kõigile tasuta. Laadaala on avatud kella 11–16.

Kümnes erivajadusega inimeste laulu- ja tantsupidu on kingitus Eesti Vabariigi 100. aastapäevaks. Pidu toetavad Kodanikuühiskonna Sihtkapital, hasartmängumaksu nõukogu, Viljandi linn, Eesti autorite ühing ja Eesti kultuurkapital. Korraldajateks on aktsiaselts Hoolekandeteenused, sihtasutus Hea Hoog ja osaühing Haiku. Peo toimumisse panustab suur hulk vabatahtlikke ja partnereid, teiste seas Viljandi muusikakool, Viljandi kultuuriakadeemia, Bonifatiuse gild, Sakala keskus, Ugala teater ja Viipekeeletõlkide osaühing.

Erivajadusega inimeste laulupeo traditsioon sai alguse kümme aastat tagasi Kernu hooldekodus oma rahvale korraldatud laulupeost. Eelmisel aastal liideti peoga esimest korda ka Võisiku Kodust alguse saanud tantsupidu. 

Tagasi üles