Kollatõbi näitab raugemise märke

Kollatõve leviku uurijad ja tõkestajad on seda meelt, et haiguse levikul ei lubanud epideemiaks laieneda hoolikas kätepesu ja 826 inimese vaktsineerimine. Foto: Mihkel Maripuu / Postimees

Kahe viimase nädala jooksul on Viljandimaal kollatõppe jäänud viis inimest, mis näitab, et haigus on hakanud taanduma.

Viljandi haigla nakkustõrjearsti Ruth Männiku sõnul ei saa veel öelda, et A-hepatiit oleks kadunud. «Praegugi on vastuvõtus üks inimene, kelle puhul me seda kahtlustame,» sõnas ta eile ennelõunal.

Siiski on proovide tulemused viimasel kahel nädalal näidanud, et kõhuvaluga arsti poole pöördunute seas on kollatõve põdejaid järjest vähem.

Eelmisel nädalal diagnoositi Viljandimaal neli kollatõve juhtumit. Selle nädala algusest eile ennelõunani oli nimetatud haigusega meedikute poole pöördunud üks patsient. Puhangu algusest on maakonnas maksapõletikku jäänud 70 inimest.

«Vara on öelda, et haigestumistega oleks nüüd lõpp,» toonitas Ruth Männik (pildil). Ohu võib möödunuks kuulutada alles siis, kui viimasest haigestumisest on möödas sada päeva.

Mujal Eestis on kaks viimast nädalat olnud kollatõvest priid. Viimati haigestus üks inimene kaks nädalat tagasi Raplamaal.

Terviseameti epidemioloogianõunik Kuulo Kutsar arvas, et augusti keskpaigas Viljandis ähvardava hoo sisse saanud haiguse edasine levik sõltub inimeste käitumisest. «Epideemia ärahoidmine sõltub sellest, kuidas suhtuvad viljandlased vaktsineerimisse ja elementaarsesse kätepesusse,» selgitas ta.

Ruth Männiku sõnul ongi haiguse raugemise üks põhjus suur vaktsineeritute hulk. Oktoobri keskpaigaks oli A-hepatiidi vastu end süstida lasknud 826 maakonna elanikku. Nendest suurema osa moodustasid politseinikud ja sotsiaaltöötajad, keda vaktsineeriti nii riigi kui omavalitsuse raha eest. Paljud eraisikud on perearsti soovitusel apteegist ise vaktsiini ostnud.

«Vaktsineerimine mõjutab haiguse levikut kindlasti väga palju,» oli ka Kutsar kindel. Just seetõttu viidi haiguse koldeks kujunenud Viljandist kollatõbe välja vaid üksikutel juhtudel.

Haiguse taandumisest olenemata jätkab terviseamet pingutusi, et teada saada, millest selle levik üldse alguse sai. Amet on pöördunud inimeste poole, et need täidaksid terviseameti kodulehel asuva ankeedi.

Kas leviku tekke põhjuseni üldse jõutakse, ei osanud Kuulo Kutsar eile prognoosida. Suve jooksul on eksperdid suutnud välistada paljusid arvatavaid haiguse leviku teid, kuid põhjuseni pole need viinud.

Kui kollatõbi Viljandimaal kiirelt levima hakkas, kutsus maavanem kokku ennetusrühma, et ühiselt mõelda, kuidas haiguse levikule piiri panna. Oktoobri keskpaigani käisid ennetajad koos igal esmaspäeval, kuid sel nädalal nad enam ei kogunenud.

Maavalitsuse pressiesindaja Tiina Pihlaku sõnul koguneb rühm uuesti 31. oktoobril ja siis otsustatakse, kui tihti edaspidi kokku tullakse. «Lähtume sellest, et oht on möödas, kui saja päeva jooksul pole enam keegi haigestunud,» lisas ta.