Tänavu sügisel möödub sada aastat ühe Viljandi panoraami sümboli, vana veetorni rajamisest. Kümme aastat on see külastajaid vastu võtnud taastatud kujul.
Sada aastat pudrunuia
28. oktoober 2011, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
1908
1908. aasta 25. oktoobril moodustati Viljandi linnavolikogu istungil ametnikest ja ärimeestest koosnev komisjon, arutamaks, kuidas saada üha suureneva elanikkonnaga linnale piisavalt puhast vett.
40 000
Linnavalitsus eesotsas linnapea Otto von Engelhardtiga ja volikogu otsustasid võtta Viljandi veetorni ehitamiseks 40 000 rubla laenu.
1909
1909. aasta sügiseks jõuti nii kaugele, et Valgast tellitud firma Rosenberg-Niilus hakkas puurima esimest puurkaevu ning sattus 45 jala sügavusel veesoonele. Paraku osutus veetorni kohale tehtud kaevu vesi suure rauasisalduse tõttu kõlbmatuks.
298
1911. aastal telliti Tallinna firmalt Siegel ja Co linna tapamaja juurde uus kaev. Praeguse Ranna puiestee ja staadioni vahele puuritud 298 jala sügavusest puurkaevust saadud vee kogus ja kvaliteet osutusid küllaldaseks.
6600
30 meetri kõrguse veetorni tarbeks telliti Kantrekülas asuvast Uno Pohrti masinavabrikust 6600 pange vett mahutav reservuaar.
13. X 1911
13. oktoobril 1911 ühendati veevärgi torustik veetorni mahuti torudega. Novembri lõpul voolas vesi mahutist linna torudesse. Veetorn hakkas tööle ja Viljandi veevärk oligi sündinud.
1960
Vana ehitis oli kasutusel, kuni 1960. aastal valmis uus üheksakorruseline elamu-veetorn, ja jäi pärast seda unarusse.
1981
1981. aastal tehti ebaõnnestunud eskiisprojekt, mis nägi ette muuta vana veetorn vaatetorniks, kuid sel ajal ei leidunud asjast huvitatud organisatsiooni ning plaan jäi teostamata.
1996
Aastaid tühjalt seisnud torn lagunes ja 1996. aastal tõsteti selle puidust osa alla. 1997. aastal algatas Viljandi Rotary klubi torni restaureerimise, et taastada linna siluett.
1999
1999. aasta sügiseks jõuti veetorni taastamisega sinnamaale, et see sai uue, Viljandi Metallis valmistatud metallkarkassil kupli.
7. VI 2001
2001. aasta 7. juunil võttis vaatetorn vastu esimesed külastajad.
100 000
Veetorni taastamiseks tegid annetuse paljud Viljandi ettevõtted ja eraisikud. Suurima summa, 100 000 krooni annetas Torontos elav organist, koorijuht ja helilooja, Viljandi aukodanik Roman Toi.
142
Vana veetorni tippu viib 142 trepiastet, kuplil on kolm korrust.
5000
Veetorni on igal aastal külastanud ligikaudu 5000 inimest. Lisaks 1. maist 30. septembrini kestvale turismihooajale käib seal rühmi ka talvel.
Allikad: Viljandi linnavalitsus, Viljandi muuseum, «Sakala»