Arutelu jooksul selgus – kui tsiteerida vandeadvokaat Urmas Simonit –, et õigusriik, kohtumenetluse läbipaistvus, seaduste järgimine ja muu selline on vaid kõlavad loosungid. Poolteise tunni vältel toodi avalikkuse ette hulk näiteid kohtunike kartellikokkulepetest seaduste kohaldamisel, menetlusnormide eiramisest ning eetikaprobleemidest.
Möödus vaid paar päeva, kui endine Harju maakohtu kohtunik Leo Kunman julges Postimehe veergudel kritiseerida prokuratuuri ja kaitsepolitseid. See põhjustas üleüldise justiitsrünnaku tema vastu.
Arvan, et need kaks teineteisest sõltumatut juhtumit on ilmekas näide, et ühiskonna valulävi on ületatud, sest riigivõimu osade lahususe ja tasakaalustatuse põhimõtted on sisuliselt kadunud.
OTSEKUI KIRSINA TORDIL on eelneva kinnituseks Tallinna ringkonnakohtu määrus. Sellega tühistati Harju maakohtu kohtuniku Anne Rebase määrus, mis lõpetas menetluse korruptsioonikuritegudes süüdistatava endise Keskerakonna esimehe Edgar Savisaare suhtes põhjendusega, et tolle tervislik seisund ei võimalda tema üle kohut pidada. Tulenevalt kriminaalmenetlusseadustikust ei ole Harju maakohtu kohtuniku määrus aga vaidlustatav, sest just selline on olnud seadusandja tahe.
Absoluutselt mingit tähtsust ei ole seejuures asjaolul, millised on Tallinna ringkonnakohtu määruse motiivid Savisaare terviseseisundi hindamisel Harju maakohtu määruse tühistamise juures, ehkki need võivad iseenesest olla õiged ja põhjendatud. Ainus oluline küsimus saab olla vaid see, kas kehtiv seadus lubab ja võimaldab üleüldse Harju maakohtu kohtuniku määrust tühistada.
Vastus on igatahes eitav, sest kehtiv õiguskord seda lihtsalt ei võimalda. Samal seisukohal on Postimehes intervjuu andnud kriminoloogia professor Jaan Ginter, kelle sõnul ei saa neid määrusi, mida kohtud teevad menetluse lõpetamisel tervisliku seisundi tõttu süüdistatava taotluse alusel, edasi kaevata.