/nginx/o/2016/01/29/4950793t1he989.jpg)
/nginx/o/2011/10/26/808762t1hdaa7.jpg)
Viljandi muuseumi memuaarivõistlusele laekunud töödest tunnistati esikohta väärivaks Evald Kortsu kirjutis «Kuidas ehitasin oma maja».
Muuseum sai mälestusi juurde
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kolmandat korda korraldatud memuaarivõistluse eestvedajad olid Eesti genealoogia seltsi Viljandi osakond ja Viljandi muuseum. Oodati mälestusi tänavatest ja tagahoovidest, oma maja ehitamisest ning Viljandi poodidest praegusel, nõukogude ajal ja vanemal perioodil.
Genealoogia seltsi esimees Tiina Tafenau rääkis, et ettevõtmise eesmärk oli hankida muuseumile mälestusi. «Võistluse vormiga tahtsime inimesi kirjutama ergutada. Muidu lükatakse seda järjest edasi, kuni jõutakse niikaugele, et eit mäletas, aga suri ära.»
Tafenau toonitas, et isiklikel mälestustel on väga tähtis osa ning eriline väärtus on nendega kaasas käivatel detailidel ja emotsioonidel.
«Mälestusi tasub alati kirjutada,» rõhutas Tafenau. «Toredaid emotsioone oli igas laekunud töös ning neis leidus ka just seda, mida eriti teada tahtsime.»
Võistlusele laekunud kuue töö hulgast tõsteti esile nelja.
Esikoha pälvinud Evald Kortsu töö avaldatakse Viljandi muuseumi toimetiste lehekülgedel.
Teise koha vääriliseks tunnistati Heino Metsamärdi «Kunderi tänav». Kolmandat ja neljandat kohta jagavad Karl Luhti töö «Kuidas ma oma poe tegin» ning Aita Saki «Mälestusi minu tänavast ja tagahoovidest».