Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2016/01/29/4949081t1h38d9.jpg)
/nginx/o/2011/10/27/809042t1h27c9.jpg)
Koos selle aastaga lõpeb keeld, mis ei lubanud omavalitsustel võtta laenu millekski muuks kui välisabiga tehtavate investeeringute kaasfinantseerimiseks. Avanevat rahakraani plaanivad kasutada isegi need, kellel on juba niigi kaelas suur kohustuste koorem.
2009. aasta märtsis euro tuleku tagamiseks kehtestatud laenupiirang oli ajutine, kuid valdadel ja linnadel pole ka muul ajal päris vaba voli võlgu teha. Nimelt ei tohi omavalitsuse laenukoormus moodustada rohkem kui 60 protsenti puhastatud ehk sihtotstarbeliste eraldisteta eelarvest.
Viimastel aastatel on Viljandimaal sellest korrast enamjaolt kinni peetud. Rikkujaid on olnud kõigest kolm: Pärsti ja Kõpu vald ning Viljandi linn. Kui Viljandi ja Kõpu läksid üle punase joone ainult 1—3 protsendiga, siis Pärsti lendas 2007. aasta 5 protsendilt 2008. aastal 99 ja 2009. aastaks juba 109 protsendile.
Tuleb siiski silmas pidada, et omavalitsused ei laenanud ennast teadlikult lõhki. Esiteks sundis reegleid rikkuma majanduslanguse tõttu järsult vähenenud eelarve ja teiseks raamatupidamisreeglite muutus.
Nimelt ei käsitatud tehinguid, millega omavalitsused andsid koolimajad renoveerida Riigi Kinnisvara aktsiaseltsile ja hakkasid nende eest seejärel renti maksma, esialgu arvesse mineva kohustusena. 2008. aastal, kui Eurostat väärtõlgendusele tähelepanu juhtis, tuli riigil paraku reegleid muuta ja paljudes kohtades hüppas võlakoormus üle piiri.
Teisel pool piiri laenatakse samuti
Viljandil õnnestus möödunud aastal nii palju laenu tagasi maksta, et linn mahtus ettenähtud joone alla. Tänavu on kohustuste protsent veelgi vähenenud ja eilsel volikogu istungil küsis linnavalitsus juba luba vajaduse korral ligemale kaks miljonit eurot juurde laenata. Seda raha kavatsetakse kasutada alustatud ehituste lõpetamiseks.
Pärsti vallavalitsuse võlakoormus püsib endist viisi saja protsendi kandis ega tõota nii pea väheneda. Hoopis vastupidi: tuleval aastal tahab vald juurdegi laenata, et munitsipaalfirma Ramsi VK saaks kaasfinantseerida Päri ja Ramsi vee- ning kanalisatsioonitorustiku ehitust.
Kui palju laenu võtta tuleb, ei osanud vallavanem Erich Palm teisipäeval öelda. Esialgse arvestuse järgi peab vald lisama Euroopa Liidu ühtekuuluvusfondist saadud 1 225 155 eurole omalt poolt 346 665, kuid täpsed summad selguvad alles pärast 1. novembrit, mil avatakse ehitushanke pakkumised.
«Laenu võtmine on rahandusministeeriumiga kooskõlastatud, sellisteks puhkudeks on erandid,» kinnitas Palm. Ta rõhutas, et kui Riigi Kinnisvara aktsiaseltsiga sooritatud tehinguid poleks hakatud kajastama kohustusena, ei oleks Pärsti vallal praegu ühtegi laenu.
Mõni saab ka ilma hakkama
Et eelarvete vastuvõtmine jääb veel kuude kaugusele, ei oska paljud omavalitsusjuhid öelda, kas tuleval aastal võlgu tehakse, rääkimata sellest, kui palju võõrast raha kasutada tuleb. Võimalus on kõigil, sest peale Pärsti keegi piirmääraga kimpus pole.
Väärib tähelepanu, et eriti ettevaatlikud on laenamise suhtes olnud väikesed omavalitsused. Näiteks Mõisaküla linnal ja Saarepeedi vallal ei oota praegu tagasimaksmist ainuski võõras euro.
«Parem on sellistest asjadest hoiduda,» ütles Mõisaküla meer Ervin Tamberg võlgade kohta. «Võtta oleks ju võimalik küll, aga seni oleme oma rahaga ära toimetanud.»
Tambergi arvates on suuremad omavalitsused laenualtimad sellepärast, et neil on rohkem vajadusi. «Muidugi oleks vee- ja kanalisatsioonitrassi ehituseks, millega tänavu pihta hakkasime, jubedalt raha vaja, aga eelistame teha väikeste etappidena ja ainult omavahenditest,» rääkis linnapea. «Laenuraha on kallim ja hakkab kohe eelarvet koormama.»
Ometi on ka väikeste omavalitsuste hulgas neid, kes kasutavad palju võõrvahendeid. Näiteks Kõpu valla laenukoormus oli rahandusministeeriumi andmetel mullu napilt alla lubatud piiri.
Vallavanem Tõnu Kiviloo kinnitas, et tänavu on mõisakooli remondiks võetud laenu jääk tublisti vähenenud ja võib-olla lastakse kohustuste koormal tuleval aastal taas kasvada.
«Ma ei saa ausalt öeldes aru nendest väikestest omavalitsustest, kes laenu ei võta,» tunnistas Kiviloo. «Kui saaksime oma elanike arvule ja seega ka tuludele nulli otsa kirjutada, võiksime ju omavahenditega hakkama saada, aga praegu pole võimalik laenuta majandada.»
Seni konservatiivse Saarepeedi valla vanem Salme Koplikask kaldub nüüd samuti Kõpu kolleegiga nõustuma ning leiab, et järgmisel aastal laenust ei pääse.
«Seda on vaja vee- ja kanalisatsioonitorustiku remontimise omaosaluseks ning teede remondiks,» lausus ta.