Valitsus reformib välisministeeriumi

Valitsus asub arutama välisministeeriumi põhimääruse muutmist sooviga parandada struktuurireformiga ministeeriumi juhtimiskvaliteeti.

Idee järgi kaovad ministeeriumist esimene, teine ja kolmas poliitikaosakond, poliitika planeerimise osakond, poliitikadirektori osakond ja Euroopa Liidu osakond. Nende funktsioonid võtavad üle loodavad Euroopa ja Atlandi-ülese koostöö ning poliitikaosakond. Uute struktuuriüksustena luuakse teabeanalüüsi- ja pressiosakond.

Esimesed muudatused on plaanis teha veebruari alguseks ja teised augustiks.
Ministeeriumi struktuurireformi üks põhjus on Euroopa välisteenistuse käivitumine ja sellega seotud vajadus ümber hinnata Eesti välisteenistuse arendamise prioriteedid ning kasutada ära Euroopa välisteenistuse eelised ja võimalused. Samuti on struktuurireformi planeerides arvestatud OECD raporti Eesti avaliku teenistuse reformimise soovitusi ning ministeeriumide struktuuride ühtlustamise vajadust.

Struktuurireformi vahetuteks eesmärkideks peetakse ministeeriumi juhtide arvu optimeerimist võrrelduna töötajate üldarvuga, juhtimiskvaliteedi parandamist, lauaametnike motiveerimist ja esmatasandi allüksuste suuremat paindlikkust.

Reformiga kaob ministeeriumist 25—30 juhtiva tasandi ametikohta, seega ligi kolmandik. Ministeeriumi kantsler Alar Streimann on ajakirjandusele kinnitanud, et kedagi koondada ei ole siiski plaanis.

Osa Tallinnas ametita jäävaid juhte saab samaväärse ameti välisesindustes, teised loodetakse leidvat töö reformi käigus tekkivatel juhikohtadel ning viimane osa asub juhtiva koha asemel tööle kõrgema taseme spetsialisti kohal.

Tagasi üles