Värskelt avaldatud uuringust «Eurostudent IV» selgus, et Eesti tudengite sissetulekust moodustab suure osa, 59 protsenti, enda teenitud raha. See arv on Euroopas üks suuremaid.
Eesti tudeng aitab end ise
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vanemate või partneri toetus moodustab Eesti tudengite sissetulekutest 18 protsenti ja riigi toetus ainult üheksa, vahendas Eesti üliõpilaskondade liidu (EÜL) pressiesindaja.
Ülejäänud sissetulekud tulevad muudest allikatest. Seega toetub Eesti tudengite eelarve väga suures osas, kokku 77 protsendi ulatuses erafinantseeringule, enda ja vanemate teenitud rahale. Eestist enam sõltub tudeng omateenitud rahast vaid Tšehhis. EÜL peab tähtsaks, et ülikõrge erarahastuse osa väheneks üliõpilase sissetulekus juba järgmise aasta riigieelarve toel.
Kui haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo kavandatav uus toetusskeem eeldab, et enamikku tudengeid peavad üleval vanemad, siis «Eurostudenti» uuring näitab, et vanemate toetus on pigem väike. Tudengid peavad tasuma õppemaksu ja maksma tasuta kohal õppides elamiskulusid eelkõige erafinantseeringust.
«Eurostudent IV» autorite hinnangul põhjustab töötavate tudengite suur arv ja sõltuvus vanemate rahakotist ka tudengite sissetulekute ebavõrdsust, sest palgad ja vanemate toetus on erinevad. Nimelt ilmnes uuringust veel, et Eesti tudengite sissetulekud on omavahelises võrdluses kõige ebavõrdsemad.
See tähendab, et väga suure sissetulekuga tudengite kõrval leidub ka neid, kes peavad hakkama saama väga vähesega. Nii suurt kontrasti (koefitsient 0,42) pole üheski teises Euroopa riigis, kes uuringus osales.
EÜLi juhatuse esimehe Eimar Veldre jutu järgi on selgelt näha, et Eesti tudengid peavad enda äramajandamiseks tööl käima. «Kuidas on sellises olukorras võimalik täiskoormusega õppida, nagu näeb ette kavandatav reform?» küsis ta.
Uuringu autorid ütlevad, et riikliku ja erarahastuse osa tudengi sissetulekus näitab, kuidas riik oma kodanikesse suhtub. Suur sõltuvus erarahast pärsib ligipääsu kõrgharidusele, ehkki selle suurendamine peaks olema üks Eesti kõrgharidusreformi eesmärk.
«Uuringust on näha, et vaesematest peredest pärit noortel on praegu üliväikese riikliku toetuse tõttu raske kõrgharidust omandada,» kommenteeris Veldre.
Andmed
Uuringu «Eurostudent IV» tulemused põhinevad tudengitel, kes ei ela koos vanematega.
• «Eurostudent» keskendub Euroopa tudengite sotsiaal-majandusliku tausta ja elamistingimuste ning akadeemilise mobiilsuse uurimisele. Andmed koguti 2009. ja 2010. aastal. Uuringus osales 23 Euroopa riiki.
Allikas. BNS