SÜGIS ALGAS poliitmaastikul suure konfliktiga, mille põhjustas valitsuse kava võtta töötu- ja haigekassa reservid riigikassasse. Valitsus soovib nimelt kasutada neid riigi rahapuuduse leevendamiseks, sest eelarves on tulusid vähem kui kulusid.
Kaitse oma raha
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ametiühingud ja tööandjad, kes koos valitsusega töötukassa nõukogus otsustavad töötuskindlustuse rahastamise ja tööturupoliitika üle, olid kindlalt selle vastu. Puudub ju garantii, et valitsus reservidega mõistlikult ümber käib ja abivajajad tulevikus hätta ei jää.
Ühtlasi soovib valitsus reservide suurendamiseks hoida töötuskindlustusmakse põhjendamatult kõrge. Selle langetamine jätaks töötajatele ja tööandjatele järgmisel aastal kätte vähemalt 60 miljonit eurot, millega parandada toimetulekut ning elavdada majandust.
VALITSUS ON püüdnud avalikus arutelus maha vaikida põhjusi, miks oma eelarvepoliitikat teistelegi eeskujuks pakkuv Eesti on üldse sattunud olukorda, et tal ei jätku kavandatud kulutusteks raha. Riik on langetanud tulumaksu ning nüüd, mil makse laekub madala tööhõive ja nõrga sisetarbimise tõttu vähe, sirutab valitsus käe raha järele, mida töötajad ja tööandjad on kogunud hoopis teisel eesmärgil.
See on ebaõiglane töötajate suhtes, kes ei saa töötuskindlustusmakse tasumisest kõrvale hoida. Et valitsus vajab raha, katmaks selliseid kulusid, mida tehakse kogu ühiskonna huvides, peavad oma panuse andma kõik maksumaksjad, sealhulgas ühiskonna jõukaim kiht, kes on töötuskindlustusmaksest vabastatud: tipp-poliitikud ja -ametnikud, ettevõtete juhid, dividendide saajad ja teised.
Et selgitada põhjusi, miks sotsiaalpartnerid on valitsuse kava vastu, ning avaldada survet riigikogule, kelle võimuses on seaduseelnõu muuta, algatasid ametiühingud lehel www.kaitseomaraha.ee allkirjade kogumise kampaania.
AMETIÜHINGUD MÕISTAVAD valitsuse keerulist olukorda ning vajadust lahendada riigi rahamured. Oleme aastaid rõhutanud tarvidust suurendada riigi tulusid, et oleks võimalik rahastada kõike vajalikku.
Oma kampaaniaga kutsume inimesi andma allkirja, et öelda ei valitsuse jõupoliitikale, mis ootab sotsiaalpartneritelt üksnes toetust ja kuulekat allumist kitsas ringis tehtud otsustele ega soovigi arvestada töötajate ja tööandjate seisukohti, mis erinevad valitsuse omadest.
Me ütleme ei jonnakale poliitikale, mis ei tahagi otsida kokkuleppeid, taastamaks ühiskonna usaldust valitsuse suhtes ning leevendamaks riigis tekkinud rahanappust.
RAHANDUSMINISTER VISKAB meile nina peale, et ametiühingute väike liikmeskond ei anna meile õigust rääkida töötajate nimel. On ju selge, et kõigi palgatöötajate ühine huvi on teha tööd ning saada selle eest väärilist palka, samuti tööks vajalikku koolitust ja häda korral abi sotsiaalkindlustusest. Need huvid ei sõltu kuidagi ametiühingusse kuulumisest.
Valitsus on võtnud kombeks kuulata ainult neid seisukohti ja soovitusi, mis sobivad tema poliitikaga. Kummatigi ei saa tänapäeval ükski valitsus teha töö- ja sotsiaalküsimustes nägu, nagu oleks tema tööelus toimuvaga kõige paremini kursis ning ametiühingute ja tööandjate keskliidul puuduksid pädevus ja õigus sotsiaal- ja rahanduspoliitika kujundamises kaasa rääkida.
Sama demagoogiline oleks väita, et vaid 17 protsendi kõigi valimisõiguslike kodanike toetuse pälvinud Reformierakonnal ei ole õigust otsustada riigi poliitikat.
Sotsiaalpartnerlus tähendabki ju seda, et ametiühingud ja tööandjad toovad kahe suure ja tähtsa huvirühma esindajatena esile nendele olulised probleemid ning otsivad kõiki osapooli rahuldavat lahendust läbirääkimiste tulemusena sündivates kokkulepetes.
Partnerlus ja dialoog algavad valmisolekust kuulata ning mõista eriarvamusi — soovist jõuda kompromissideni, mis arvestavad ka teiste poolte huvisid ja tagavad valitsuse tegevusele ühiskonnas laialdase toetuse. Just nii käitus valitsus 10-12 aastat tagasi, kui sotsiaalkindlustuses valmistati ette suuri reforme.
Ametiühingud ja tööandjad on kogu sotsiaalkindlustusreservide tüli käigus taotlenud valitsusega kokkulepet. Töötukassas on tõepoolest piisavalt raha, et riik likviidsuskriisist välja aidata.
Ametiühingud ja tööandjad on selleks valmis, aga tingimustel, mis on vastuvõetavad kõigile töötukassa osapooltele: ametiühingutele, tööandjatele ja valitsusele. Seda ettepanekut kutsumegi inimesi toetama aadressil www.kaitseomaraha.ee. Allkirju saab seal anda 31. oktoobrini.
Sotsiaalpartnerid vastutavad ühiskonna tasakaalu eest täpselt nii, nagu valitsus vastutab riigi jätkusuutliku rahastamise eest.
Sotsiaalpartnerite pakutav lahendus ei too riigile ega maksumaksjale mingeid kaotusi, eriti kui kõrvutada seda valitsuse pakutud lahendusega ning sellega kaasnevate riskidega. Ametiühingute keskliit peab ikka võimalikuks ja vajalikuks lahendada küsimus demokraatlikult ning jääda ka kriitilistes küsimustes ustavaks kodanikuühiskonna ja kaasamispoliitika põhimõtetele.