Paistu ürgorus voolaval Viraski ojal sai endist viisi looklemisest villand. Võtnud ennast kokku, pressis ta täie jõuga ja tungis läbi Viljandimaa suurima paljandi liivakiviseina.
Loodi Põrgus kolis jõgi uude sängi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Säärane otsetee mõjus ojale üsna raputavalt: tema säng muutus paljandi lähedal meetri võrra sügavamaks, nii et nüüd voolab vesi kõrgete liivakiviseintega kallaste vahel. Enne paljandi ette jõudmist siseneb vesi maa-alusesse käiku, kuhu isegi inimene kummardudes sisse mahub. Selle katus on paraku ühes kohas juba sisse vajunud ja varinguid võib ilmselt oodata veelgi.
Vaatepilt jätab mulje, nagu oleks maa Kesk-Devoni Aruküla lademe põimjaskihilise liivakivi paljandi taga ootamatult värisenud, avades allilma luugid. Seda kujutluspilti toidab mõistagi asjaolu, et kõnealust kohta nimetatakse Loodi Põrguks.
Jõelooge, mis varem oja liivakiviseina ette juhtis, on juba osaliselt kuivanud. Selle lõpuosa täitval veel pole enam kuhugi liikuda: endise voolutee on ummistanud liiv, mis uhuti sinna ilmselt pärast varingut.
Sulavee tagajärg
Võib arvata, et jõesängi säärase muutumise põhjustas suure veehulga pealetung. Loodi Põrgust ülesvoolu asuva Kalda talu peremees Jaak Sults rääkis, et läbimurre oli toimunud kevadise suurvee ajal, kui lumi oli lõplikult sulamata.
«Kokkuvarisenud kohal oli paljandist vett jooksnud varemgi,» jutustas ta. «Ju siis kogunes kevadel tagapool asuvasse jõekurvi nii palju lumesulamisvett, et oja murdis liivakivist täienisti läbi.»
Samal ajal oli muutunud jõesängi tasapind. Jaak Sults lisas naljatades, et just enne kõnealust sündmust oli talle kõrva jäänud horoskoobiennustus, mille järgi jõesängid pidid muutma asendit ja looduses öeldi toimuvat muudki kummalist. «Nii läkski!» ütles peremees kavalalt muiates.
Küllap uuristas liivakivipaljandit hiljem suvine suurvesi, mis kergitas silmanähtavalt Viraski oja taset ja viis Kalda talu alt ära isegi sillad.
Pika töö tulemus
Poolteist nädalat tagasi käis Loodi Põrgus geoloog Tõnu Pani, kes juhendas Tartu ülikooli loodusmuuseumi geoloogilist huvipäeva «Ring ümber Võrtsjärve». Temagi märkas paljandi märkimisväärseid muutusi.
«Hiljem kodus varasemaid pilte uurides leidsin, et 2007. aasta juunis ei olnud paljandi vasakus küljes veel koobast, kuid selle koha peal oli lõhe, kust ilmselt vett voolas,» jutustas ta. «Liivakivi aluskiht tundub seal olevat üsna lõheline ja hästi kulutatav.»
Tõnu Pani täheldas, et jõgi ei ole paljandist läbi murdnud otse, vaid uus säng moodustab väntvõlli sakki meenutava jõnksu.
«Lõhe on seal olnud tõenäoliselt juba kauem, sest jõesängi üks külg on üsna samblikune,» arutles geoloog. «Tundub, et vesi oli teed uuristanud tükk aega ning kevadiste tulvadega uhuti ühtäkki minema suurem hulk pinnast.»
Värskelt tekkinud kaldasein pakub tema arvates ilusat vaatepilti: seal avalduvale liivakivi kihilisusele lisavad maalilisust puude ja muude taimede rippuvad juured.
Tõnu Pani oletab, et Loodi Põrgu vasakpoolses osas võib veel varinguid ette tulla, sest liivakivisse uuristatud käigu lagi on kohati ainult poole meetri paksune ning püsib peamiselt puujuurte najal.
«Kui paljandi poolt vaadata, paistab käigust valgus. See kumab maapinda tekkinud august, kus lagi on juba kokku langenud,» kõneles ta. «Suur paljandisein jääb ometi püsima edaspidigi. Sellesse tekib lihtsalt väike kanjon, mis lisab paigale omapära.»
Sajandi sündmus
Paistu külje all Muri talus elav veeteadlane Harald-Adam Velner ja tema abikaasa Laine Velner peavad Viraski oja sängi muutust erakordseks sündmuseks.
«Vähemalt kaheksakümne aasta jooksul pole siin kindlasti sellist läbimurret olnud,» kinnitas 87aastane Laine Velner. Tema on veetnud Muri talus lapsepõlve ning saanud esimest koolitarkust Loodis, kuhu kõndis kodust iga päev läbi metsa ja ürgoru.
«Põrguoru oja saab alguse meie heinamaalt,» jutustas Laine Velner. «Vanal kaardil oli see väga käänuline. Vahepeal tõmmati oja küll maaparandusega sirgeks, aga nüüd on hakanud uuesti lookeid ajama.»
Tallinna tehnikaülikooli emeriitprofessor Harald-Adam Velner meenutas, et modelleeris tudengipõlves kaaslastega laboris umbes kümne meetri pikkuse sirge liivast jõesängi ja uuris, kuidas vesi seal käitub.
«Vesi hakkas iseenesest looklema: sattus mingi liivaosa või takistuse vastu ja põrkas sealt omasoodu edasi. Samamoodi on maastikul. Meie jõed ja ojad on ju kõik looklevad, sirgelt ei voola ükski,» tõdes ta.
2,6kilomeetrine Viraski oja suubub pärast Paistu ürgorus seiklemist lõpuks Sinialliku ojja.
OBJEKT
Paljand asub Loodi looduspargis.
• Loodi Põrgu Kesk-Devoni Aruküla lademe põimjaskihilise liivakivi paljandit peetakse Viljandimaa suurimaks.
• See paikneb Paistu ürgorus ning on 15,2 meetrit kõrge ja 23 meetrit lai.
• Mööda Viraski oja allavoolu minnes võib leida veel 15 väiksemat paljandit, millest pisim on kõigest poolemeetrine.
• 3462hektarine Loodi looduspark moodustati 1992. aastal ning ühendab ümberkaudseid sihtkaitsevööndeid ja üksikobjekte.
Allikas: «Sakala»