Hiljutisest Suurbritannia uuringust, milles küsitleti üle 2500 lapsevanema, selgus, et 37 protsenti osalenutest hindas enam niisugust töökultuuri, mis toetab töö ja pereelu ühildamist. Olgugi et peresõbraliku tööandjana on justkui kõik eeldused loodud, näeb 28 protsenti lapsevanematest vajadust julgustada töötajaid väljapakutud meetmeid kasutama. Võib juhtuda, et tööandja on loonud tingimused, kuid töötajaid ei ole piisavalt nendest võimalustest teavitatud või ei ole töötajad seni tajunud toetavat keskkonda nende meetmete kasutamiseks.
Milliseid pere- ja töötajasõbralikke meetmeid võiks tööandjad kasutusele võtta? Toon välja mõningad näited praegustelt programmis osalevatelt tööandjatelt. Lähtume Ann E. Hale’i tervikliku arenguringi filosoofiast, mis jaotab tööelu arenguprotsessid aastaaegade kaupa.
ALUSTAME KEVADPERIOODIST, mis iseloomustab töötaja sisenemist esimesse arengufaasi, kus toimub sisseelamine ja kohanemine uue töö ja keskkonnaga.
Järelkasvu arendamiseks võib tööandja välja mõelda praktikasüsteemi. Värbamisel võib proovida eristuda näiteks tavapärase töökuulutuse asemel videokuulutuse kasutamisega.
Uue inimese jaoks on kasulik välja töötada sisseelamisprogramm, mis osa tööandjate juures kestab kuni katseaja lõpuni. Töötajale on määratud mentor, kes on selleks koolitatud ning teab oma ülesandeid.
Uuele töötajale võib kokku panna tere-tulemast-komplekti, mis koosneb näiteks läbipääsukaardist, ametitõendist, meenekruusist ja pastakast ning näitab, et ta on teretulnud ega pea ise hakkama esimesel päeval taga otsima, kust ja kelle käest ta saab esmased vajalikud töövahendid. Igale töötajale võib koostada ametijuhendile lisaks või selle asemel inimese profiilist ja tema tugevustest lähtudes rollikaardi.