Pallald tüü tuup levä lavva pääle
Torupilli-antsu jutu
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Aalehe kirjuteve, et pensjunisüsteem akkas kokku sadame. Ja riigikontrulör Mihkel Oviir visas kah viil külmä vett pääle, et asi om tõeste ull. Ma esi siin maamehe pääge mõtle, et kik värgi om pahupidi. Kunkottald sii pensjuniraha tule, ku nõndapallu om pensjunääre ja nõnda vähä tüütegijit? Ja kik sii tüü, mes tetäs, kas sii lääp iki õige kotusse pääle? Neid riigiametnikke, kes ju süvvä egä suuja ei tooda, om kah ülearu pallu. Ku võrrelde vana aage, sis tule pähä siande mõte, et esiki õpetejit om liiga pallu. Vanast olli vallan üits kuul ja üits õpetei, a kae, ku pallu neid nüid om.
Aldusreformist om kah pallu kõneldu. Vallaametnikke om liiga pallu. Maal, siin me kandin, ei olegi ju tüüandjit. Vald pallald omgi. A vallavanemb ei kasvate sigu, ei ole tal kardule-, ei porknepeenard. Edimesel Eesti aal olli neil iki omal kah talude ja sedä vallavanembe värki tetti ühiskondligust kõrrast. Asja om kik paigast ärä lännu.
Inimene pias eläme samamuudu ku luum, karjan, kos vana ja väeti saave kah oolitsedu ja latse söödetu, aga nüid om kudagi nõnda, et noore kaeve, ku vanadest kaugembele saave, ja ku üitskõrd vana enämb tüüd tetä ei jõvva, sis sokutedes ta oma raha iist uuldusaiglade või vanadekodude.
Laste kasvatemine käi kah ju sedäsi, et iki tüüst kaugembele. Ommuku vara kuuli, pääle kuuli om ta vaja ju viia egät sorti uviringese. Egä sii leibä lavva pääle ei tuu. Leibä tuu iki sii, ku sa villä kasvatet ja leibä tiit. Õige uviring oles sii, ku tuut latse koolist ärä ja viit mõtsa puid tegeme või piindre pääle porknit kitsma.
Ku latsi õige suuna pääle kasvate, sis ei tule kellelgi tulevikun rahapuudust kah ja pensjunääri saave eläde. Mitte sedämuudu, et kaet kuda tõiste käest raha saat, a nõndakavva ku jõvvat, kitsut oma porknepeenard ja tiit mõtsan puid.