Märatsevad pidulised tõid Lille tänavale oma pronksiöö

Lille tänava autopesula teenindas esmaspäeval kliente tavalises rütmis, nagu poleks seal märulit olnudki. Pildil olevad noorukid pole laupäevaöiste sündmustega seotud. Foto: Elmo Riig / Sakala

Ööl vastu pühapäeva kasvas Viljandi tavaliselt vaiksel ja rahulikul Lille tänaval peetud sünnipäev üle massikakluseks, mille osalised ründasid isegi neid ohjeldama tulnud politseinikke.

«Pronksiöö Lille tänaval,» võttis üks kohalik elanik, kelle nimi on toimetusele teada, juhtunu kokku.

Et pensionieas mehel olid tol õhtul külas lapsed ja lapselapsed, oli ta hilja üleval. Kui majarahvas öösel kell üks müra peale õue läks, leidsid nad ees­aiast hulga kontvõõraid, kes omavahel kaklesid. Väike aiavärav oli maha tõstetud ja puu, mille küljes lilleamplid rippusid, maha murtud.

«Üks mees üritas teisele suure lillepotiga pähe lüüa, aga see sai kuidagi eest ära,» kirjeldas Lille tänava elanik nähtut. «Lehehunnikus kägaras lebanud tüdrukut löödi jalaga. Ta võis ikka väga kõvasti haiget saada.»

Ehkki peremees ja tema sugulased ei üritanudki märatsejatele jõuga vastu hakata, ei pääsenud nemadki tervelt. Perepoeg sai obaduse vastu pead, väimehel aga löödi hambast kild välja.

«Politseinikud olid siin küll, aga ütlesid, et nemad ei saa sellises olukorras midagi teha,» meenutas naaber hirmuööd.

Üle käte läinud pidu

Märul sai alguse sünnipäevapeost Kantreküla linnajakku jääva Lille tänava autopesulas. Nimelt oli pesulat pidava osaühingu KP Töögrupp juht saanud 20. oktoobril 30aastaseks ning otsustanud seal juubelit tähistada.

Mis põhjusel pidu kontrolli alt väljus, on veel segane. Igatahes sai Lõuna prefektuuri juhtimiskeskus südaöö paiku teate, et Lille tänaval peetav pidu häirib naabruskonna elanikke ja kui kohalikud elanikud olid läinud lärmakat seltskonda korrale kutsuma, tungiti neile kallale.

Lühikese ajaga jõudsid sündmuskohale kaks patrulli ja politsei välijuht ehk kokku viis korravalvurit. See oli ka kogu inimjõud, mis politseil tol ööl maakonnas ametis oli.

Politsei- ja piirivalveameti pressiesindaja Kerly Peiteli sõnul ei allunud vägivaldne seltskond mundrikandjate korraldustele, vaid asus hoopis kallaletungiks aia küljest lippe murdma. Rünnaku tagajärjel said politseinikud kergemaid vigastusi ja vajasid esmaabi.

«Et tänavale oli kogunenud palju kohalikke inimesi, otsustasid politseinikud, et ei kasuta vägivallatsejate suhtes relva, sest see oleks pannud ohtu kõikide lähedalviibijate elu ja tervise,» märkis Peitel.

Korravalvurid said toimuva kontrolli alla tund ja 20 minutit pärast esimest väljakutset, kui sündmuspaika jõudsid erandkorras tööle kutsutud kolleegid ning Lõuna prefektuuri kiirreageerimisüksus Tartust. Kohapeal võeti kinni kolm ja hiljem linna pealt veel neli vägivallatsejat. Kõik seitse 22—30aastast meest, kellest kolm olid varem vägivallakuritegude eest karistatud, toimetati Viljandi arestimajja.

Järgmisel ööl juba tööl

Viljandi politseijaoskonna juht Alvar Pähkel tõdes, et tavapärasele rahurikkumise väljakutsele sõites polnud ühelgi rünnaku ohvriks langenud politseinikul aimu, et olukord nii ohtlikuks kujuneb.

«Eks meie analüütikud pea arutama, kuidas edaspidi sellisteks situatsioonideks paremini valmis olla,» lausus ta.

Ka selle kohta, kas relva kasutamisest hoidumine oli õige, ütlevad lõpliku seisukoha taktikaspetsialistid, kuid Pähkli hinnangul käitusid politseinikud korrektselt.

«Muidu oleksid tagajärjed võinud väga kurvad olla,» leidis ta. «Tõsi küll, oht politseinike elule oli olemas, kuid õnneks keegi suuri vigastusi ei saanud ja kõik, kes pidid järgmisel ööl vahetuses olema, olid ka tööl.»

Pähkel kiitis, et pärast kolleegide appikutse saamist olid kümme kodus puhanud politseinikku juba 20 minutiga mundris ja valmis ametivendadele appi minema. «Varem pole meil sellist reageerimist vaja läinud, aga süsteem toimis väga hästi.»

Iga ründaja osaluse ning muud üksikasjad peab välja selgitama juurdlus. Eile taotles prokurör seitsmest nelja kinnipeetu kuni kuueks kuuks vahi alla jätmist, kuid kohtunik andis loa vaid kolme jaoks. Ülejäänud said eile õhtul vabaks, ent nad ei tohi oma elukohast lahkuda.

Kas pidutsejad olid piirdunud alkoholiga või tegutsesid narkootikumide mõju all, ei osanud Lõuna ringkonnaprokuratuuri pressiesindaja Kristina Kostina eile veel öelda.

Karistusseadustiku paragrahv, mis käsitleb vägivalda võimuesindaja vastu, lubab süüdimõistetut karistada rahaliselt või kuni viieaastase vangistusega. Autopesula omanikku, kes samuti vahi alla jäeti, võib tabada ka äriline tagasilöök. Nimelt kaalub Pauluse kogudus, kellele hoone kuulub, temaga lepingu lõpetamist.