Külma aja haigused veel ei ründa

Tavaliselt tähendab ilma jahenemine paljudele nohust nina ja kipitavat kurku, aga seni suurest haigestumisest rääkida ei saa.

Terviseameti avalike suhete juht Iiris Saluri hindas, et haigestumine ülemiste hingamisteede viirusnakkustesse on praegu sügisele tavapärane. Samas märkis ta, et andmed kajastavad siiski vaid arsti juurde pöördunute arvu. Osa inimesi põeb haiguse püstijalu läbi ega anna sellest tohtrile teada.

Eelmisel nädalal registreeris terviseamet Viljandimaal 112 ülemiste hingamisteede nakkustesse haigestunut ehk üheksa võrra vähem kui nädal tagasi. Eestis tervikuna aga haigestumine kasvas: eelmisel nädalal läks kirja 3402 ülemiste hingamisteede nakkust ehk 256 juhtumit rohkem kui nädal varem.

Aastati võib kõnealuste haiguste tippaeg erineda, kuid nagu Saluri sõnas, on haigestunuid tavaliselt kõige enam veebruaris ja märtsis.

Nii näiteks on terviseamet tänavu registreerinud kõige enam ülemiste hingamisteede nakkushaigeid Viljandimaal veebruari esimesel nädalal: 303. Kõige vähem pöörduti selle tõvega arsti poole jaanipäeva nädalal: 28 korral.

Rahvasuus nimetatakse kergetki külmetust sageli gripiks, kuid õigupoolest on see harvemini esinev raske haigus, mis võib samuti puhanguna inimesi tõvevoodisse niita. Saluri sõnade kohaselt pole sel hooajal grippi diagnoositud ei Viljandimaal ega mujal Eestis.

Terviseamet annab oma kodulehel nõu, kuidas grippi teiste viirushaiguste seast ära tunda.

Paragripile on omane valus kurk, kuid tavaliselt ei jää tulemata ka nohu ja haukuv köha. Tekkida võib gripile iseloomulik lihasvalu. Para­gripp ei lähe nädalaga mööda, vaid vaevab põdejat pikemat aega. Selle raviks eriravimeid pole.

Adenoviiruse põdemine võib kulgeda nagu teiste hingamisteede haigestumiste puhul, kuid sellega võivad kaasneda ka silmapõletik, seedehäired ja kõhuvalu. Rahvasuus on seda ka silma- või kõhugripiks nimetatud.

RS-viirus tekitab köha, mis võib kulgeda astmaatiliste nähtudega, nii et lapsel võib tekkida lausa lämbumisoht.

Gripp algab tavaliselt kõrge palaviku ja lihasvaluga ning on eespool nimetatutest märksa raskem haigus, sest võib tüsistusena tekitada kopsupõletikku, neeruvaagnapõletikku või krooniliste haiguste ägenemist. Kergemini levib ja ägedamini kulgeb just A-gripp.
Loetletud haiguste edasikandmisest hoidumiseks soovitab terviseamet vältida kontakti haige inimesega ja haige olles jääda end koju ravima.

Aevastades või köhides tuleks suu ja nina katta pabertaskurätiga ning see kohe prügikasti visata. Häda korral sobib suu ja nina katmiseks varrukas. Sellega hoidub nakatamast teisi enda ümber.

Vältima peaks oma silmade, nina ja suu puudutamist. Viiruste vastu aitab sage kätepesu.
Ja nagu terviseamet toonitab, aitab pisikute vastu tervislik eluviis: magage piisavalt, olge füüsiliselt aktiivne, vältige stressi, jooge küllaldaselt vedelikku ja sööge täisväärtuslikku toitu.

Nädal

Viimasel kolmel nädalal ülemiste hingamisteede viirusnakkustesse haigestunute arv
• 3.—9. oktoobrini Viljandimaal 135, Eestis 3207
• 10.—16. oktoobrini Viljandimaal 121, Eestis 3146
• 17.—23. oktoobrini Viljandimaal 112, Eestis 3402
Allikas: terviseamet