Tarmo Loodus: Viljandis on suudetud kokku leppida

Karl-Eduard Salumäe
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Viljandi endine linnapea ning praegune linnavolikogu esimees Tarmo Loodus leiab, et siinses omavalitsuses on tehtud edasiminekuid sihikindla töö tulemusena.
Viljandi endine linnapea ning praegune linnavolikogu esimees Tarmo Loodus leiab, et siinses omavalitsuses on tehtud edasiminekuid sihikindla töö tulemusena. Foto: Elmo Riig / Sakala

Eile möödus Viljandi omavalitsusliku staatuse taastamisest 20 aastat. Linnavolikogu esimehe Tarmo Looduse hinnangut mööda on Viljandi selle aja jooksul väga palju muutunud tänu sellele, et poliitilised jõud on leidnud tähtsaid otsuseid langetades üksmeele.

Tunnistuse, mille kohaselt Viljandi taas omavalitsuseks muutus, allkirjastas 24. oktoobril 1991 toonane Eesti Vabariigi Ülemnõukogu esimees, hilisem Eesti president Arnold Rüütel. Viljandi linnavalitsuses tähistatakse aastapäeva mitmesuguste üritustega tänasest reedeni.

Endine siseminister ja Viljandi linnapea, praegune linnavolikogu esimees Tarmo Loodus ütles möödunule tagasi vaadates, et siinse omavalitsuse arengut on kahe dekaadi jooksul iseloomustanud sihikindlus ja järjepidevus.

Tarmo Loodus, kui linna omavalitsusliku staatuse taastamisest möödus kümme aastat, siis seda nii suurelt ei tähistatud. Miks aastapäevale seekord rohkem tähelepanu pööratakse?

Ma ei ütleks, et me seda väga suurelt tähistame. Pigem arvan, et kui inimesi raekoda uudistama kutsume ja neile ettevõtmisi pakume, on see samuti üsna tagasihoidlik viis. Samas on 20 aastat piisavalt pikk aeg, et võimaldada olnule tagasi vaadata. Mõtleme näiteks sellele, kui palju on südalinn selle aja jooksul muutunud.

Kui peaksite 20 aastaga toimunud arengut lühidalt kirjeldama, siis kuidas te seda teeksite?

Kui lühidalt teha, siis võib kasutada vana ütlemist «Algul ei saa vedama, pärast ei saa pidama». Esimesed kümme aastat oli suhteliselt keeruline linna igapäevase elu korraldamisega toime tulla ja seetõttu ei jäänud mahti kaugemale tulevikku vaadata.

Nüüdseks on olukord teistsugune. Seda ei saa muidugi öelda, et meil järjest paremini läheb. Masu on piire seadnud ja inimeste olukord on keeruline.

Viljandi arengut on iseloomustanud sihikindlus ja järjepidevus, edasiliikumiseks on kasutatud tarkust ja mõistlikkust.

Loomulikult ei ole 20 aastaga arenenud üksnes Viljandi, hüppe on teinud ka teised omavalitsused. Kas Viljandi on teie meelest ka teistega võrreldes hästi arenenud või kas selliseid võrdlusi on üldse kohane teha?

Arvan, et selliste võrdluste tegemine ei ole asjakohane, sest iga omavalitsus ja kogukond peab esmatähtsaks erinevaid asju. Küsimus on valikutes ja seetõttu on raske võrrelda, kes kui palju on arenenud. Näiteks tehti meil juba ammu korda Tartu tänav, aga kui oleksime teistsuguseid valikuid teinud, võiksime seniajani mööda künklikku teekatet sõita.

Viljandi linnajuhid on tähtsaks pidanud ka seda, et hariduse andmiseks oleksid korralikud tingimused. Sellest lähtuvalt võeti ette koolireform.

Millised edusammud kõige enam heameelt teevad?

Viljandis on alati olnud väga tähtis võime kokku leppida. Kõik poliitilised jõud suudavad siin tähtsates asjades üksmeelele jõuda ja kui midagi on kokku lepitud, siis seda ka tehakse. Näitena saab tuua spordihoone või raamatukogu ehitamise.

Heameelt tunnen ka selle üle, et Viljandis on tegutsetud arengukavade alusel. Need ei ole pelgalt paberid, vaid midagi, millest kinni peetakse ja mida ellu viiakse. Tõsi, projektipõhises riigis on arengukavadest mõnikord pikemas perspektiivis raske kinni pidada, sest kunagi ei tea, millist projekti järgmisena tegema hakatakse.

Kuhu on Viljandi oma arengus jõudnud ning millised on põhilised probleemid, millele lahendusi tuleb leida?

Viljandi loosung on «Loomiseks loodud linn». See iseloomustab minu meelest hästi linna olemust.

Teeme pingutusi, et kultuuri ja ettevõtlust edasi kanda. Kultuuri käekäik sõltub väga palju erasektorist, sest vajame hädasti ettevõtteid, kes pakuvad siinsetele inimestele töökohti. Seega on võtmeküsimus, kui palju suudavad kohalikud tööstused kaupu eksportida.

RAEKOJAS

Viljandi omavalitsusliku staatuse taastamise 20. aastapäeva puhul ootab raekoda kõiki huvilisi.
• 25. oktoobril kell 15 lahtiste uste päev.
• 26. oktoobril kell 17 linnavolikogu korraline istung.
• 27. oktoobril kell 17 meenutab Viljandi endine linnapea Heiki
Raudla 20 aasta taguseid sündmusi ja kell 18 algab kontsert, millel esinevad kultuuriakadeemia džässiosakonna noored lauljad.
• 28. oktoobril võtab linnapea Loit Kivistik vastu 20 aasta eest tegutsenud linnavolikogu ja -valitsuse liikmed ja endised linnapead. Kohale on lubanud tulla Arnold ja Ingrid Rüütel.
Allikas: Viljandi linnavalitsus

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles