Uuel näitusel näeb eestlase raha lugu

Ain Vislapuu kinnitust mööda on Eesti raha ajalugu sama kirju ja pööreterikas kui kogu meie rahva ja riigi oma. Foto: Elmo Riig / Sakala

Viljandi muuseumi uus näitus «Eestlase raha» annab ülevaate meie kodumaal ligikaudu kaheteistkümne sajandi jooksul käibel olnud maksevahenditest.

Muuseum tähistab oma fondis leiduvaid münte ja paberrahasid näidates esimese euroaasta möödumist Eesti Vabariigis. Alustades araabia ehk kuufa dirhemitest ja lõpetades Eesti Vabariigi kroonidega annab ekspositsioon põhjaliku ülevaate raha ja rahva ajaloost.

Tihedad sidemed

Näitusele välja pandud mündid pärinevad enamasti aastatel 1878—1939 tegutsenud Viljandi kirjandusliku seltsi numismaatikakogust. Osa münte ja enamik paberrahasid on muuseumi jõudnud Viljandi linnavalitsuse annetusena 1930. aastatel. Täienduseks on kasutatud tänapäevaseid erakogusid.

Vanimad näitusel eksponeeritud mündid on araabia dirhemid.

«Kõige vanemad Eesti territooriumil leitud mündid on Rooma päritolu, kuid nende kohta ei saa täpselt väita, mis asjaoludel need meile sattusid,» rääkis näituse koostaja Ain Vislapuu. «Dirhemid on aga kohale jõudnud selgelt tänu kaubavahetusele.»

Araabia kalifaadi maades VIII ja IX sajandil vermitud dirhemid annavad tunnistust meie muinasaegsete esivanemate suhtelisest jõukusest ja elavast koprakaubandusest. Orduaegsete kodumaiste müntide kirev valik kõneleb Vana-Liivimaa killustatusest, välismaised mündid räägivad aga tihedatest hansasidemetest.

Kohalikud leiud

Võõrvõimude löödud suuremate müntide ja trükitud paberrahade esikülgede järgi on võimalik kokku panna ühispilt siin valitsenud monarhidest.

Oma lugu on ka keerulistest aegadest pärinevatel rahadel. Varaseim neist, orduaegne hädaraha kõneleb meeleheitest, mis valitses siinmail Liivi sõja lõpuperioodil. Kerenskid annavad aga tunnistust vastloodud Vene vabariigi haprusest ning peatsest lõpust.

Eakamale inimesele, kes on käes hoidnud Saksa idamarku, tulevad meelde rasked sõja-aastad ning stalinlikud «käterätid» sunnivad meenutama küüditamist.

«Lõviosa näitusel välja pandud müntidest on kogunud Viljandi kirjanduslik selts aastani 1912 ning kindlasti on need lähiümbrusest leitud,» rääkis Vislapuu. «Vanimad mündid, näiteks dirhemid ja anglosaksi mündid, on pärit Imma külast.»

Väike osa on pühendatud ka hõbemüntide teisesele kasutusviisile ehetena. Näitusega kaasneb kataloog, kust võib müntide ja rahatähtede loendi kõrval leida ajaloolise ülevaate koos eri ajastute hindadega.

Näituse on kujundanud Lüüli Kiik ning see avatakse täna pärastlõunal. Väljapanek jääb avatuks järgmise aasta 31. märtsini.