Kvoodiraha annab avalikele hoonetele soojema kuue

Ehitustööde ajaks justkui hiiglaslikku telki peidetud politseimaja soojustatakse ja värvitakse sinivalgeks nagu politseiauto. Energia kokkuhoid jääb aga üsna väikseks ja piirdub esialgsete arvestuste kohaselt viie protsendiga. Foto: Elmo Riig / Sakala

Sel kolmapäeval hakkasid lammutajad maha kiskuma Saarepeedi kooli punastest tellistest voodrit, et muuta maja soojapidavamaks. Samalaadsed ehitustööd käivad saastekvootide müügist saadud rahaga praegu veel neljas avalikus hoones.

Koolimaja remondi peatöövõtja, aktsiaseltsi Eviko objektijuht Urve Karu tõdes äsja tellisvoodri alt paljastunud seinu takseerides, et nii kehva tööd pole tema silmad varem näinud. Mõnes paneelivahes ei paistnud mörti üldse olevat, akende all haigutasid aga kuni kümnesentimeetrised vahed, mida polnud vaevutud täitma isegi kõige lihtsama soojustusmaterjaliga.

«Lisaks oli telliskivivooder kohati seinast seitse sentimeetrit eemal ja seda hoidis kinni ainult mõni nael,» lausus Karu. «Kindlasti muutub maja pärast uue fassaadi ja korralikumate uste saamist palju soojemaks.»

Saarepeedi kooli matemaatikaõpetaja Alu Külm seevastu pidas kärgtellistest voodri eemaldamist rumaluseks nii esteetilisest kui majanduslikust seisukohast.

«Välimuselt oli koolimaja siin Saarepeedil paras pärl ja sees oli pigem palav kui jahe,» leidis ta.

Saarepeedi vallavanem Salme Koplikask tõdes, et hoone sisetemperatuur tõepoolest sobis lastele, kuid et seda hoida, kulus kütmiseks kõvasti raha. «Kooli soojaarved olid kopsakamad kui vallamajal, mille maht on suurem.»

Võimlast muuseumini

Süsinikdioksiidi saastekvootide müügist saadud raha eest hoonete energiatõhusamaks muutmist korraldava Riigi Kinnisvara aktsiaseltsi (RKAS) andmetel aitab Saarepeedi kooli renoveerimine vähendada hoone energiatarbimist umbes 15 protsenti. Sellega on Saarepeedi projekt ka üks kasumlikumaid viiest praegu töös olevast ehitusest, jäädes alla vaid Abja päästedepoole, kus energiat peaks edaspidi kuluma tervelt viiendiku vähem.

Abja-Paluoja depoos on kavas soojustada katuslagi, vahetada garaažiuksed ning rekonstrueerida küttesüsteem. Et hoone on suhteliselt väike, jääb tööde maksumus tagasihoidlikuks, 26 843 euro piiresse.

Kõige kulukam on Viljandi ühendatud kutsekeskkooli Vana-Võidus asuv võimla, mille kümme protsenti energiatõhusamaks tegemiseks läheb 185 057 saastekvootide müügist saadud eurot. Spordihallil vahetatakse aknad ja välisuksed ning soojustatakse katus ja fassaad.

Helilooja Mart Saare majamuuseumi renoveerimiseks Hüpassaares kulub 103 537 eurot kvoodiraha. Tuleva aasta märtsiks, kui seal on vahetatud aknad, katus, välisuksed ja küttesüsteem, uuendatud fassaad ning soojustatud vahelaed ja põrand, peaks energiatarbimine vähenema kümme protsenti.

Praegu käsil olevatest kvoodiehitustest on kõige väiksem kasutegur Viljandi politseimaja fassaadi soojustamisel — kõigest viis protsenti. Samas on ka selle töö maksumus, 78 611 eurot, suhteliselt väike. Uuendamise käigus värvitakse hoone otsaseinad siniseks, ülejäänud osa aga valgeks, nii et see meenutab natuke hiiglaslikku politseiautot.

Sääst pole ainus kasu

RKASi kommunikatsioonijuht Madis Idnurm sõnas, et kõnealuse objekti puhul võib kasutegur teistega võrreldes väike olla seepärast, et soojustatakse vaid 75 protsenti hoonest. Arestimaja uut mantlit ümber ei saa.

Idnurm toonitas, et energiakulu vähenemise protsendid võivad sageli inimesi eksiarvamusele juhtida, sest ei osata arvesse võtta teisi renoveerimisega kaasnevaid plusse. Ta tõi näiteks, et kui majja paigaldatakse uus ventilatsioon, võib see vähendada niiskust ja parandada sisekliimat.

Samuti võttis toetatavad projektid välja valinud rahandusministeerium arvesse otseste kasusaajate arvu ning seda, millist kütust sooja tootmiseks kasutatakse, sest süsinikdioksiidi eraldumine erineb kütteliigiti.

Kvoodiraha on antud 16 Viljandimaa hoonele.