Neljapäeva pärastlõunal kõneles presidendiproua Evelin Ilves Abja raamatupoes, kuidas sündis kogumik «Kingitud maitsed» ja mis paikadest on pärit raamatu armastusega tehtud toidud. Mõistagi ei puudunud laualt meekook ja Ärmalt korjatud seentest pasteet.
Autor tõi välja mitu põhjust, miks ta tutvustas raamatut just pisikeses Abja raamatupoes, mitte pealinnas. «Kõige olulisem põhjus on see, et meie kodu on siin. Teisalt on see selle koha raamat, sest kõik toidud, mis on raamatus kirjas, on tehtud kohalikust toorainest. Pealegi ei ole eriti palju linnu, kus on alles raamatupood, aga Abja on õnneks üks neist. Soovime toetada siinset kultuursust ja vaimsust.»
Piilub rahvusköökidesse
Evelin Ilves tunnistas, et talle meeldib koguda maitseid, ning just neid toob ta kaasa ka arvukatelt reisidelt. Nii ühendas ta kokaraamatusse elamused ja juba lapsepõlves tärganud armastuse kokakunsti vastu.
«Oleme Kadrioru-aastate jooksul palju eestimaised maitseid riigipeadele ja teistele kallitele külalistele kaasa pannud. Eks räägi ju kohalik toit tegelikult kõige lihtsamalt, kiiremini ja mõnusamalt sinu maa ilmastikust ja väärtustest, sinu maitsetest ja meeleoludest,» kirjutab esileedi raamatu sissejuhatuses.
Raamat sündis autori ütlemist mööda heade sõprade ja toetajate kaasabil. «Palusin kirjastajat, et ta annaks mulle kõige kurjema projektijuhi, et raamat ikka õigeks ajaks valmis saaks. Ja nii ma kirjutasingi öösiti, autos ja lennukis,» meenutas presidendiproua muheldes.
Kirjastuse Varrak juht Priit Maide aga lausus, et oli Evelin Ilvese pakkumise kokaraamat koostada rõõmuga vastu võtnud ja koostöö oli igati meeldiv. «Korrektse ja tähtaegu järgiva inimesega on rõõm ühist tööd teha,» kiitis ta.
Raamat laseb piiluda eri rahvuste ja perenaiste köökidesse. Lõpuosas esitab koostaja nimekirja inspireerivatest kokaraamatutest, mis on aukohal Ärma talu riiulitel.
Autori kinnitust mööda saab raamatus kirjeldatud toite igaüks kodus valmistada, sest need on enamasti imelihtsad. Nii mõnigi retsept on aga pisut täiendatud või veidi muudetud, sest toorained on igal pool natuke omamoodi.
Köite on kujundanud Dan Mikkin ning toidufotod teinud Marksteen Adamson. Kirjutatu on inglise keelde tõlkinud Juta Ristsoo.
Viljandimaa maitse
Esileedi sõnul oli raamatu tegemise ajast kõige meeldejäävam ja toredam mälestus kord, kui Ärmal oli koos palju lapsi. «See on võrratu kogemus, kui taluõuel jookseb ringi ja hommikusöögilauda istub 14 last! Seda vaadates tekkis tunne, et ühes talus peakski olema nii palju lapsi,» õhkas ta. «Mõned nendest meeleolupiltidest on ka raamatus.»
Mõistagi olid lapsed ka hea testrühm. Ilvese sõnul olid neile kõige enam mokka mööda siiski koogid. «Tegime ühe päevaga seitse kooki ja kõik said otsa, sest need olid tõesti maitsvad,» meenutas Evelin Ilves.
Veel meenutas ta, et oli peaaegu kümme aastat hoogu võtnud, enne kui tihkas valmistada brüleekreemi. «Sain retsepti Janek Mäggilt, kes kinnitas, et see on äärmiselt lihtne, ja nii see tõepoolest ongi.»
Eestile ja Mulgimaale kõige omasemaks maitseks peab Evelin Ilves kodus küpsetatud leiba, mida ta kingib nii kodumaal kui piiri taga. Presidendiproua on leiba küpsetanud ligi kümme aastat ning igal nädalavahetustel tuleb ahjust kuus kuni kümme pätsi, millest ühe jätab ta endale, ülejäänud kingib ära.
«Ma imestan, et endiselt on inimestel nii Eestis kui mujal maailmas selle üle hea meel. Eks rukkileiba hinda need, kes peavad tervislikkusest lugu,» tõdes esileedi. «Kohalik tooraine on nii hea, et mida iganes plaanid valmistada, ikka tuleb maitsev välja,» jagus tal kiidusõnu.