«Tõehetk saabub pärast rahvaloendust — siis selgub, kui palju ühes või teises vallas tegelikult inimesi elab,» ütles Pärsti vallavanem Erich Palm, kommenteerides järjekordset teadet elanike arvu kahanemisest.
Viljandimaalane kolib palga ja sobiva koolikoha pärast
21. oktoober 2011, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kui maavalitsus sel nädalal rahvastikuregistri andmed kokku lõi, selgus, et üheksa kuuga on maakond kaotanud 508 inimest. Loomuliku iibe ehk sündide ja surmade vahe järgi oleks vähenemine olnud 150 elanikku.
Erich Palm, kelle juhitav omavalitsus on üheksa kuu võrdluses üldarvuna kõige enam elanikke kaotanud, leidis, et nii lühikest perioodi pole mõtet vaadelda. «Siis võiks ka kümne päeva muutusi avaldada,» nentis ta.
Tegelikkus võib olla veelgi kurvem
Vallavanema sõnul selgub rahvaloenduse järel suure tõenäosusega, et Viljandimaa valdades ja linnades elab tunduvalt vähem inimesi, kui rahvastikuregister näitab. «Mõned on juba viis kuni kümme aastat kuskil välismaal elanud, kuid pole registris kannet teinud,» selgitas ta.
Palmi ütlemist mööda on viimasel ajal olnud täiesti tavaline, et aasta esimesel poolel kirjutab mõni valla elanik end oma kooli mineva lapsega Viljandisse sisse, et pääseda linna kooli. Sügisel tehakse jälle vastupidine samm, et saada sõidutoetust.
Viljandi linnapea Loit Kivistik kinnitas, et sellise mudeli järgi käitujaid leidub. Et tänavu oli mitu naabervalda palunud linnalt, et too ei võtaks nende registrisse kuuluvaid lapsi enda juurde kooli, sai Viljandi suvel hulga uusi kodanikke. Kivistiku teada võis end sel põhjusel linna sisse kirjutada 15—20 last vähemalt ühe vanemaga. «Selline olukord on rumal, aga seda ei saa takistada,» nentis ta.
Vähem inimesi tähendab vähem võimalusi
Nii maavanem kui omavalitsuste juhid on ühte meelt selles, et ühe valla või linna elanike arvu vähenemist pole mõtet üksinda mõõta, sest oluline on kogu piirkonna areng.
«Meie oleme tõmbekeskus ja naabervaldade vähenemine tähendab linnas tarbimise vähenemist ja hindade tõusu,» seletas Kivistik. «Meile on oluline see, mis toimub meie lähinaabrite juures.»
Maavanem Lembit Kruuse ütlemist mööda on olukord elanike arvuga väga nukker. Põhjus, miks minnakse, peitub tema hinnangul korralikult tasustatud töökohtade nappuses. «Lõpuks taandub kõik ikkagi palgale,» sõnas ta.
Palk on Viljandimaal muutunud Eestis üheks väiksemaks. Viimase statistikaameti uuringu järgi oli siin keskmine töötasu Eesti maakondade pingereas eelviimasel kohal, ulatudes 668 euroni.
Kruuse sõnul tuleb maakonnas võidelda selle eest, et riik ei koondaks oma tegevusi Tallinna, vaid mõtleks ka regionaalselt. Samuti pidas ta ülimalt tähtsaks maakonnas asuvate keskuste tugevdamist, et eri võimalusi otsivad inimesed leiaksid need võimalikult kodu lähedalt.
2010. aastal vähenes maakonna elanikkond 660 inimese võrra. Samamoodi on Viljandimaa elanike arv kahanenud juba üle kümne aasta. Aasta tagasi oli aga sündimus tänavusega võrreldes veidi suurem ja suremus veidi väiksem, sest üheksa kuuga tuli mullu ilmale 25 last enam ja suri 10 inimest vähem.