/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
Valitsus kiitis eile heaks ja saatis riigikogule arutada eelnõu, mis korraldab järgmise aasta algusest ümber politsei- ja piirivalveameti, päästeameti ning häirekeskuse töö.
Reform muudab politsei ja päästjate tööd
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Siseminister Ken-Marti Vaheri kinnitust mööda on tähtis, et 10 500 töötajaga sisejulgeoleku asutused tegutseksid Eesti väiksust ja riigi võimaluste piiratust arvestades nii tõhusalt kui võimalik.
«Ümberkorralduste mõte on vähendada dubleerimist ja luua ühtsed tõhusalt toimivad asutused, kuid pakkuda ka ühtlasemat, kvaliteetsemat ja kiiremat teenust. Inimestele ümberkorraldused muudatusi kaasa ei too,» lausus minister.
Uue aasta algul liidetakse seni omaette asutustena tegutsenud prefektuurid politsei- ja piirivalveameti ning neli regionaalset päästekeskust päästeametiga, misjärel prefektuuridest ja päästekeskustest saavad ametite piirkondlikud üksused.
Nõnda tekivad keskasutusel ja piirkondlikel üksustel vahetu kontakt ja kindel juhtimisstruktuur.
Piirkondlikke struktuuriüksusi jäävad politsei- ja piirivalveametis endiselt juhtima prefektid ning päästeametis seniste päästekeskuste juhid. Eelnõu järgi nimetab struktuuriüksuste juhid siseministri nõusolekul ametisse peadirektor.
Häirekeskusest saab 1. jaanuaril siseministeeriumi valitsemisalasse kuuluv valitsusasutus, millele antakse praegu päästeameti valitsemisalas oleva häirekeskuse ülesanded. Järk-järgult saab uus häirekeskus ka politsei- ja piirivalveameti prefektuuride hädaabikõnede menetlemise ülesanded, et minna 2014. aasta lõpuks üle ühisele hädaabinumbrile 112.
Häirekeskuse juhi nimetab eelnõu järgi siseministri ettepanekul viieks aastaks ametisse valitsus, olles kuulanud ära riigikogu õiguskomisjoni arvamuse. Samas korras nimetab valitsus ametisse ka teiste siseministeeriumi asutuste juhid.