Maagiline ese kätkeb mitmeid mõistatusi

Sakala
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Arvi Haak, teist niisuguse vormi ja selliste märkidega eset pole eesti arheoloogilises ja etnograafilises materjalis vist seni teada?

Niipalju kui teada, on see Eestis ainulaadne.

Intriigi lisavad Eestis unikaalsed märgid. Mida need tähistavad?

Ideede ajaloo, alkeemia ja esoteeriliste kunstidega tegelnud teoloogiadoktor Meelis Friedenthal leiab, et need märgid sobivad Euroopa kõrgmaagiliste traditsioonidega ning võiksid viidata niinimetatud Saalomoni pitsatile.

See kuningas Saalomoniga seostatav ese andis omanikule võimu mitmesuguste vaimude üle ja lubas kasutada neid oma huvides.

Kettal võis niisiis olla ka maagiline funktsioon?

Sellest oletusest lähtuvalt võtsime kolmekesi ette uurimistöö, mis viis ühisartikli valmimiseni. Selles artiklis oletame, et tegu võis olla maagilise esemega. 12 sümboli kasutamine ning viited sodiaagile lubavad seostada ketta taevamaagiaga.

Millist abi sellest loodeti, ei saa me ilmselt kunagi teada, kuid võime ju oletada, et see ei seostu tippteadusliku esoteerika, vaid pigem rahvaliku ebausuga.   

Üsna usutav tundub seisukoht, et ketas on Eestisse jõudnud mõne palgasõduri kotis.

Meilegi tundub, et selle eseme võisid Eestisse tuua palgasõdurid. Nemad olid nagu meremehedki keskmisest ebausklikumad. Ameti tõttu oli neil suur tõenäosus sattuda eluohtlikku olukorda ning sellisel juhul oli ellujäämiseks kõrgemate jõudude abi teretulnud.

Veel 1870. aasta Saksa-Prantsuse sõja ajal ostsid sõdurid apteegid niinimetatud piksenooltest tühjaks, sest need pidid kaitsma omanikku püssikuulide eest. Usk «piksenooltesse», millena käsitati ebaselge päritolu või eksootilise kujuga esemeid, nagu fossiile, kivikirveid või muid kivist tööriisu, oli muide levinud ka Eestis.

Kui tõenäoline on, et ketta kunagine omanik või vähemasti otstarve kunagi selgub?

Sada protsenti on tõenäosus, mida humanitaarteaduste puhul peaaegu kunagi ei saavutata. Kuid isegi astme võrra väiksema tõenäosusega järeldusi teha pole eriti millegi põhjal, sest teist ligikaudugi sarnast eset ei ole seni teada.

Nii ei saa me tugineda ka andmetele, kust teisi niisuguseid esemeid on leitud, ja pakkuda selle põhjal, milleks neid kasutati.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles