:format(webp)/nginx/o/2019/07/15/12366781t1h4384.jpg)
/nginx/o/2011/10/19/799606t1he4f1.jpg)
Kaks Järva- ja Viljandimaalt parlamenti valitud vastasleeri poliitikut on ühel nõul riigikontrolöri arvamusega, et Eestit ohustavad tööjõupuudus ja suutmatus sotsiaalkulutusi katta.
Parlamendi liikmed on kriitikaga nõus
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Riigikontrolör Mihkel Oviir kõneles teisipäeval parlamendi ees seistes muu hulgas sellest, et riigi püsikulud üha suurenevad, samal ajal kui elanikkond aina kahaneb ja vananeb. Kuidas nimetatud probleemist aga võitu saada?
«Häid lahendusi sellele murele pole, kuid usun, et meid päästab kollektiivne mõistus,» ütles Reformierakonna liige Peep Aru. «Eri valdkondade tööd peab efektiivsemaks muutma. Nii tootmises kui riigijuhtimises tuleb hakata käituma teistmoodi. Selle tarbeks tuleb aga õppida, õppida ja veel kord õppida. Teist teed pole.»
Sotsiaaldemokraatliku Erakonna esimees Sven Mikser leidis, et oluline samm kriisi vältimiseks on juba alustatud pensionireform.
«Sotsiaaldemokraatide kujutluse kohaselt peaks tulevikus inimesele makstavast pensionist suurem osa tulema tema enda tööstaaži ajal kogutud rahast,» selgitas ta.
Sven Mikseri hinnangul oli Oviiri kõnes paljude kujundlike väljendite kõrval mitu kokkuvõtvat mõtet, mis kattusid sotsiaaldemokraatide seisukohtadega.
«Riik peaks mõtlema rohkem selle peale, mis on kõigi tema tegevuste eesmärk.
Edetabeli kohtadest ja statistilistest numbritest tähtsam on see, kui hea on inimestel siin elada,» võttis Mikser kokku. «Valitsus peab olema kodanike suhtes aus ja rääkima asjadest nii, nagu need on.»
Peep Aru ütles, et huvitav oli kuulata riigikontrolöri näiteid Eestit ohustavatest tulevikuriskidest.
«Need on täiesti reaalsed ohud,» leidis ta. «Tehes endale hästi selgeks, milles riskid seisnevad, saab koostada tegevuskava, mille abil riske võimalikult suures ulatuses elimineerida.»
Eelarve ja inimene
Oma kõnes rõhutas Mihkel Oviir seda, et riigieelarvet tasakaalus hoides ei tohi ära unustada inimest. Küsimusele, kuidas mitte elada üle oma võimete ja samas parandada inimeste toimetulekut, tõid Aru ja Mikser välja eri lahendusi.
«Taas kord peitub võti tõhustamises,» arvas Aru. «Lähima paari aasta riigieelarved on sellised, et palgakasv saab tulla üksnes selle tõstmise arvelt ja seda nii avalikus kui erasektoris. Riigi poolt on selle tarbeks ka konkreetne siht seatud, sest kui praegu moodustavad avaliku sektori halduskulud eelarvest 6,5 protsenti, siis 2015. aastaks peab see olema langenud viie protsendini. Õnneks võib tõdeda, et Eestis ollakse üldiselt efektiivistamise poole teel, sest osaleme Euroopa ühises turus ning peame konkurentsis toime tulema.»
Sven Mikseri meelest tuleks aga eelkõige laiendada riigi tulubaasi ning võtta kasutusele vahendid, millest seni on ideoloogilistel põhjustel loobutud. Üks selline abinõu on astmeline tulumaks.
«Riigi maksupoliitika peaks olema selline, mis aitab majanduse tsüklilisusega kaasnevaid probleeme vähendada,» lisas ta. «Seni on valitsus käitunud mitmes osas väga protsükliliselt, mistõttu pole meil hooba languse leevendamiseks.»
Haldusreformi tähtsus
Kontrolöri käsitletud haldusreformi küsimusest rääkides lausus Peep Aru, et toetab
Mihkel Oviiri varem välja öeldud seisukohta, mille järgi on omavalitsuste administratiivne ja kogukondlik toimetulek kaks ise asja.
Kohalik kogukond on Aru kinnitust mööda demokraatia kants ja suur jõud, mida tuleb hoida.
Reformierakondlase arvates tuleks põhjalikult läbi arutada, kas riigi ja omavalitsuse praegune ülesannete jaotus on loogiline või peaks selles osas parandusi tegema.
Sven Mikser meenutas haldusreformist kõneldes õiguskantsler Indrek Tederi mõtet, et kui pisikesed omavalitsused toime ei tule, tuleb küsida, kas tegu pole nende põhiseaduslike õiguste piiramisega. Seetõttu peab ka Mikser nimetatud reformi väga tähtsaks.