Tööturg haarab üliõpilasi endale

Akadeemia tudengid Marilis Edvand ja Kalli Pikas leiavad, et muidugi on hea töötada erialaga seotud kohal, ent õppurid ei saa ka teisi ameteid põlata, kui nad ei taha vanemate rahakotist sõltuda. Foto: Elmo Riig / Sakala

Viljandi kultuuriakadeemia tudengid leiavad, et kooli kõrvalt töötamine on hädavajalik, kui on soov oma kulu ja kirjadega hakkama saada.

«Tänapäeval on töötamine õpingute jätkamiseks suhteliselt möödapääsmatu,» tõdes ka kultuuriakadeemia õppedirektor Harry Illak. «Loomulikult valmistab tudengite hõivatus meile raskusi,» nentis ta ja lisas, et üks osa tudengeid jätab kooli suurenenud töömahu tõttu pooleli.

Kohad on täis

Kultuuriakadeemias raamatukogundust õppiv Marilis Edvand on üks õppimise kõrvalt ametis käivaid tudengeid, kuid töö, mida ta teeb, ei ole erialane. Viljandi raamatukogus on kohad täidetud ning uutel tahtjatel näib tema sõnul olevat raske sinna saada. «Stipendium ei kata kulusid ja töötamata lihtsalt toime ei tule,» lausus Edvand.

Kultuuriakadeemia üliõpilasesinduse president Are Tints kinnitas, et Viljandis pole lihtne teenistust leida erialadel, mida akadeemias õpetatakse.

«Huvijuhid võivad saada küll koolides ja noortega mingit tööd, aga näiteks butafooridel on keeruline, sest ala on spetsiifiline,» rääkis ta.

Seevastu tantsukunsti õppiv Kalli Pikas teenib oma erialal lausa kahes kohas, õpetades flamenkotantsu kodukohas Räpinas ja Viljandis. «Siinne rühm on täis,» rõõmustas ta.

«Viljandis olin sunnitud grupi tegema raha pärast,» möönis neiu ja lisas, et endal on ka paha seda öelda. «Aga töötamata toime ei tule,» lisas tantsutudeng ja kinnitas, et majanduslikust sunnist olenemata juhendab ta flamenkotunde suure entusiasmiga.

Eriala soosing

Eesti üliõpilaskondade liidu juhatuse esimees Eimar Veldre on «Postimehele» öelnud, et erialaga seotud tööd tegevale tudengile võiks ülikool vastu tulla, sest see arendab kutseoskusi ja valmistab eluks paremini ette.

«Akadeemias soositakse erialast töötamist,» lausus Harry Illak ja selgitas, et kool osaleb varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise projektis VÕTA, mis tähendab, et tudeng saab töökogemust õppekava täitmisega ühildada. «Osa praktikast võib esitada oma töökogemuse kaudu,» tõi Illak näite. «On suurepärane, kui erialane kompetentsus töö käigus  paraneb.»

Õppedirektori sõnul asutakse avatud ülikooli enamasti õppima töö kõrvalt, et ametis edeneda, kuid statsionaaris tuleb eriala ja töö sidumist vähem ette. «Juba mahtude tõttu pole Viljandis kõigile erialast kohta,» lausus ta ning selgitas, et tuhatkond tudengit moodustavad linna elanikest päris suure protsendi.

Samas kinnitas Illak, et tööle minnes on akadeemia lõpetajatel alati kogemus ette näidata, sest rakenduskõrgkooli õppekava läbimise tingimus on suur hulk kohustuslikku praktikat.

Töö segab

Ka üliõpilasesinduse president Are Tints näeks heameelega, et tudengid teeksid erialast tööd. «Kui oled sekretäriks õppinud ja töötad müüjana, ei anna see su erialakogemusele eriti juurde,» tõi ta näite.

Tema kooli kõrvalt ametis käimist ei poolda, kuid teab oma kogemustest, et teist võimalust sageli pole.

«Tudengid, keda tean, töötavad pigem mõnel muul alal,» lausus Tints. Viljandis on tema ütlemist mööda mõned kohad, kuhu palgatakse just tudengeid piiratud tööajaga või õhtuti. «Tegelikult töötamine siiski segab õpinguid,» nentis ta.