Ühiste pingutustega laste ülekaalulisuse vastu

jaga E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

Sirje Potisepp

FOTO: Eero Vabamaegi/Postimees/EESTI MEEDIA/SCANPIX BALTICS

EESTI LASTE ülekaalulisus on mure, mille vastu võitlemisel vajame strateegilist ja läbimõeldud koostööd. Sellesse peaksid võrdselt panustama nii riik, lapsevanemad kui ka toidutööstused, et muuta rahva toitumis- ja liikumisharjumusi tervist toetavamaks juba lapseeast alates.

Hiljuti avaldatud maailma terviseorganisatsiooni (WHO) laste rasvumise seire tulemustest selgus, et laste ülekaalulisus on probleem enamikus Euroopa Liidu riikides. Eestis on uuringu andmetel ülekaaluline või rasvunud iga neljas esimese klassi laps.

See on mure, mida tuleb teadvustada ja millega tegelemine peaks olema meie kõigi ühine eesmärk. Seda enam, et laste ülekaalulisuse vastu võitlemisel vähendame me juba eos nende riske saada endale tulevikus mitmesuguseid tervisehädasid. See omakorda tagaks tervema rahvastiku.

Just seetõttu pühendasime hiljutisel toiduliidu korraldatud tasakaalustatud toitumise konverentsil laste toitumisele ja ülekaalulisusele mitu ettekannet. Me vajame rohkem selleteemalist avalikku diskussiooni.

PEAN VAJALIKUKS rõhutada, et ei ole olemas halba või head toiduainet. Halvad saavad olla üksnes tarbimisharjumused ja asjatundmatu söömine. Tarbida võib kõike, aga mõõdukalt, ning tähtis on piisav liikumine, sest ülekaalulisust tekitab kalorite tarbimine koguses, mida ei suudeta päeva jooksul ära kulutada. Seega on oluline, et meie lapsed toituksid tasakaalustatult.

Teisalt ei piisa ülekaalu vähendamiseks vaid toidusedeli muutmisest. On hädavajalik, et inimeste liikumisharjumusi mõjutataks maast madalast.

Praegu on koolides kohustuslikud vaid kaks kehalise kasvatuse tundi nädalas. Samal ajal aina suureneb laste ja noorte nutisõltuvus ja arvutilembus, mistõttu nad liiguvad liiga vähe. Peame siinkohal ühiselt mõtlema, kuidas saaksime lapsed rohkem liikuma ning ka koolivälisel ajal õue ringi jooksma. Kas kõne alla võiks tulla see, et lasteaedades ja koolides peaks olema rohkem kohustuslikke liikumistunde?

ET PINGUTUSED laste ülekaalulisuse vastu võitlemisel vilja kannaksid, on oluline koostöö riigi, lastevanemate ja toidutööstuste vahel. Võin siinkohal tuua võrdluseks näite taburetiga: kui üks jalg on puudu(lik), siis ei seisa iste püsti. Seega on kõigi osapoolte samaaegne panus võrdselt vajalik.

Leian, et riik võiks senisest rohkem panustada järjepidevasse ja strateegilisse teavitustegevusse. Me ei saa kontrollida seda, kui palju inimesed kodudes näiteks soola või suhkrut tarbivad.

Küll aga saame neile õpetada, millised toitumisharjumused toetaksid nende tervist paremini. Lisaks saame õpetada tarbijaid lugema pakendeid, sest just sealt leiab toote kohta palju väärtuslikku infot, mis aitaks langetada teadlikumaid toitumisvalikuid.

Ühtlasi võiks toitumisõpetus olla eraldi õppeainena esindatud koolide õppekavades, et saaksime teadliku toitumise, tervislike toitumisharjumuste ning toidupakenditelt toodete koostisosade lugemise oskust lastele varakult õpetada. Nii kasvataksime teadlikumaid tarbijaid ja tervemaid inimesi. Praegu on eelviidatud WHO uuringu tulemuste järgi toitumisõpetus eraldi õppeainena tunniplaanis vaid kolmes protsendis Eesti koolidest.

LISAKS EELTOODULE on laste ülekaalulisuse ja toitumisteadlikkuse määral väga suur roll kanda kodusel kasvatusel ja toidulaual ning sellel, millised on toitumisharjumused perekonnas üleüldiselt. Näiteks kas kodus süüakse harjumuspäraselt sooja sööki, kas söögikorrad on perekondlikud ja ühised või näksib igaüks midagi ise.

Lisaks riiklikule teavitustööle on laste eluviisi muutmiseks ja ülekaalu vähendamiseks vajalik individuaalne nõustamine ja tihe koostöö peredega, kes oma järglaste kaalumuredega silmitsi seisavad. Laste tervislik eluviis peaks algama juba imikueast. See nõuab aga vanemate õpetamist, nõustamist ning regulaarset lapse toitumise ja liikumise hindamist. Tulemustest tuleb vanematega rääkida, et vajadusel koos arutada, milliseid muudatusi on vaja teha pere igapäevaelus ja harjumustes.

TOIDUTÖÖSTUSED ON viimasel kümnendil ja eriti just viimastel aastatel teinud väga palju selleks, et toodete koostisosad oleksid tervislikumad. Pidev töö selles suunas jätkub. Selle tulemusel on praeguseks vähendatud paljudes toodetes soola ja suhkru sisaldust ning suurtööstused on loobunud transrasvhapete kasutamisest.

Muu hulgas on mitmel rahvusvahelise taustaga ettevõttel lausa grupi tasandil välja töötatud vastutustundliku tootearenduse strateegia suhkru- ja soolasisalduse vähendamiseks. Kusjuures seda kõike tehakse vabatahtlikult, ilma igasuguste regulatsioonideta.

Lisaks panustavad paljud toidutööstused laste ja rahva liikumisharjumuste edendamisse. Näiteks toetab Kalevi kommivabrik, praegune Orkla, «TV 10 olümpiastarti» ning aitab korraldada heategevuslikku teatejooksu, millest 2017. aastal võttis osa üle 12 000 lapse 25 eri paigast üle kogu Eesti. Eesti Pagar on Tartu maratoni sarja, Boschi maastikurattasarja ja mitme muu väiksema rahvaspordiürituse toetaja. Eesti Leivatööstus panustas aga hiljuti projekti «Lapsed koolihoovi liikuma ja õppima», mille käigus aidati korda teha mitme kooli hoovid. Selliseid näiteid saaks tuua veel.

ÜLEKAALULISUS JA rasvumine, eriti lastel, on mitmetahuline mure, millega peame tegelema ühiselt ja kompleksselt. Vajame selleks strateegilist ja pidevat teavitustegevust ning mitmekülgset koostööd. Vaid nii on meil lootust saavutada laste ülekaalulisuse vastu võitlemisel loodetud edu ning parandada oma järelkasvu ja rahvastiku tervist.

Ja lõpetuseks – alanud on hooaeg, mil on rohkesti saada värskeid marju, puu- ja köögivilju. Nautigem seda täiel määral, sest majadest saame looduslikku suhkrut, mida meie organism vajab!

Tagasi üles