Põud on nälja ema

Kus maa koos saagiga kõrbenud ja päike lõõskab hommikust õhtuni, ei seal nalja pole. Foto: Mailiis Ollino

Tänavust ekvatoriaalsete temperatuuridega suve võib võrrelda 1927. aastaga. Palav ei olnud selle ammuse aasta suvel mitte ainult Eestimaal, vaid ka kõikjal Euroopas ja isegi kaugel Põhja-Ameerikas, kus inimesi suri ridamisi kuumarabandusse.

Toonane, isegi mitte sajanditagune olukord oli praegusega võrreldes kardinaalselt teistsugune. Inimene sõltus maast, sõltus põllust. Praegu on tubli kaks kolmandikku eestimaalasi leidnud endale kodu linnades ja asulates. 1922. aasta rahvaloenduse andmetel elas aga üle kolmveerandi eestimaalastest ehk koguni 75,8 protsenti maal ja suurem osa nendest tegelesid põllumajandusega. Sestap oli sellel, kas ilm laskis viljal sirguda ja kartulil kosuda, eluline tähtsus.