Keskkonnaamet ootab teateid kuivanud veekogudest

Keskkonnaamet palub teada anda, kui märgatakse kuivale jäänud veekogusid ning hukkunud kalu ja vähke.

FOTO: Elmo Riig

Pikalt kestev põud ning kõrge veetemperatuur on pannud vee-elustiku kohati väga raskesse olukorda. Üldjuhul ei jää kuivale jäänud kalad ka inimese sekkumise korral ellu, küll aga on võimalik päästa jõevähke. Keskkonnaamet palub teada anda, kui märgatakse kuivanud veekogusid ning hukkunud kalu ja vähke.

Seni on teada kalade massilisest hukkumisest vaid Peipsis, kus lisaks looduslikule faktorile on seda soodustanud kutseline kalapüük mõrdadega. Praeguste ilmade jätkudes võib aga samasuguseid teateid tulla ka mujalt. Kui hukkumine ei ole olnud massiline, siis tarvitavad linnud ja kiskjad ära kalad, kes on kuivanud veekogudes veesilmadesse lõksu jäänud. Seetõttu ei jäägi neid pärast veekogu lõplikku kuivamist kuigi palju silmaga näha.

Kui surnud kalade kogus ei ole väga suur, tuleb loodus nende taastöötlemisega tavaliselt ise toime. Kui suremine on massiline ning kaldal roisukuvad kalad häirivad kohalikke elanikke või puhkajad, tuleks need sealt ära koristada. Heakorra tagamise kohustus on pandud omavalitsustele.

Kalade ja jõevähkide kuivalejäämisest või hukkumisest tuleks teavitada keskkonnaametit. Kalu päästa pole enamikul juhtudel võimalik, sest kõrge veetemperatuuri tõttu on kalad püügi ja transpordi suhtes äärmisel tundlikud ning uude veekogusse jõudes võib neist enamik juba surnud olla. Kui veekogud on avatud ning ilma kunstlike tõketeta, taastub kalade populatsioon olukorra normaliseerumisel looduslikul teel. Taastumisele aitavad kaasa ka linnud, kes veekogude vahel liikudes oma jalgade ja sulestiku külge kleepunud kalamarja uutesse veekogudesse edasi kannavad. Nii näiteks taastub mõne aja möödudes kalastik ka vahepeal kuivaks jäänud ja hiljem veega täitunud järvedes.

Küll aga on võimalik päästa kuivale jäänud jõevähke, kes suudavad transpordiga seotud vintsutustele märksa paremini vastu seista. Kuid omavoliline vähkide püük ja ümberasustamine ei ole lubatud. Kriitilise situatsiooni märkamise korral tuleks kindlasti teavitada keskkonnaametit, et arutada vähkide ümberasustamise võimalusi ja vajadust.

Omalt poolt saavad kalade ja jõevähkide hukkumise vältimisele kaasa aidata paisuomanikud, kellel on kohustus tagada jões, millel asub neile kuuluv pais, sanitaarvoolu hulk. Piisava vooluhulga tagamine allpool paisu vähendab olulisel määral vee-elustiku liikide hukkumist ning ökosüsteemi taastumine on pärast veevoolu normaliseerumist märkimisväärselt kiirem.

Tagasi üles
Back