Mina oleksin pooldanud kõigist variantidest ruutudega tähistatud, jalakäijatele eesõigust mitteandvat ületuskohta. Põhjuseid on mitu.
Triibud, ruudud ja tuled (1)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
ESITEKS, KUS saab jalakäijaid liikluses rohkem vigastada, kas ülekäigurajal või väljaspool seda? Vastan kohe ise, et ülekäigurajal.
Osalt seepärast, et ülekäigurada tekitab hoolimatust. Arvatakse, et autojuht näeb ja saab pidama, mina ainult lähen. Autojuht näebki ja aeglustab ka, ent ei pruugi osata arvestada sellega, et jalakäija ei täida liiklusreegleid ning astub kohe teele. Auto aga ei saa kohe pidama. Isegi inimene ei saa, kui ta ei kavatse seda teha.
Kui autojuhtide liiklusseaduse täitmist jälgitakse pidevalt, siis jalakäijate liiklemist ei kontrollita. Tegelikult peavad nad enne teed ületama asumist veenduma, et autojuht on teda märganud ja jääb seisma.
LIIKLUSSEADUSE paragrahv 24 ütleb selgelt, kus võib jalakäija teed ületada: «Kui käigusillale või -tunnelisse mineku koht, ülekäigurada, ülekäigukoht või ristmik ei ole kaugemal kui 100 meetrit, peab jalakäija sõiduteed ületama ainult nende kaudu. Nimetatud kohtadest kaugemal kui 100 meetrit tohib jalakäija sõiduteed ületada ainult siis, kui sõidutee on mõlemas suunas hästi näha ja sõidutee ületamisega ei tekitata liiklusohtu.»
Paragrahv 25 lõik 7 lisab, kuidas seda teha: «Reguleerimata ülekäigurajal peab jalakäija enne sõidutee ületamist hindama läheneva sõiduki kaugust ja kiirust, andma juhile võimaluse kiirust sujuvalt vähendada või seisma jääda ja veenduma, et juht on teda märganud ning sõidutee ületamine on ohutu.»
Vöötrajaga loome jalakäijatele niisiis omamoodi lõksu, sest pooled neist ei vaevu hindama ja veenduma, vaid loodavad, et sebra, millele ta astub, kaitseb teda. Aastaid tagasi oli üks kõmu tekitanud liikluskampaania, mis andis samasuguse eksitava sõnumi, et küll sebra kaitseb.
Seevastu praegu ületatakse Jaani lihapoe juures sõiduteed väga tähelepanelikult olukorda hinnates. Pole kuulda olnud, et autode ja jalakäijate vahel oleks seal konflikte tekkinud. See kõik räägib jalutajate eesõiguseta ülekäigu kasuks.
TÕSI, FOOR, mis on praeguse seisuga kõrvale lükatud, oleks kõige lollikindlam variant. Kas selline rahakulutus oleks mõistlik, on omaette küsimus. Mõelgem, et see üsna väike hulk inimesi on seal seniajani tee ületamisega suurepäraselt hakkama saanud.
Teine foori vastu rääkiv asjaolu on rohelist laadi. Kui palju peavad Männimäe korrusmajade elanikud taluma heitgaase, mida kiirendavad ja seisvad autod põhjustavad? Riia maantee, mida mõlemalt poolt ääristavad kõrged kortermajad, on justnagu loodud heitgaaside kogumiseks.
Riia maantee lõik Malmi tänava otsast Männimäe Konsumini on umbes 1,3 kilomeetrit pikk. Koos uue ülekäigurajaga saab seal olema kaheksa reguleeritud või reguleerimata ülekäiku. Pikim maa nende vahel on umbes 240 meetrit ja lühem 130 meetrit.
Mõelgem korraks hommikusele tipptunnile, kui lapsed on vaja kooli viia ja täiskasvanutel tööle minna. Kujutagem ette, et keskeltläbi iga 160 meetri tagant jäävad autod seisma ja siis jälle kiirendavad. Kuidas mõjub see kõik õhule, mida me sisse hingame?
Õhtul kordub kõik muidugi uuesti.
PEALEGI, MIKS on just Männimäest saanud see piirkond, kuhu reguleeritud või reguleerimata ülekäigurajad kuhjuvad? Kõik, kes vähegi linnas liiklevad, teavad, et Jakobsoni tänaval on Kivi tänava otsast kuni Leola tänavani lausa hullumaja. Jalakäijad jooksevad seal risti-rästi autode vahel üle tee, kuigi reguleeritud ja reguleerimata ületamisvõimalused on käega katsuda.
Kuid jällegi, mälus sobrades mulle ei meenu, et keegi oleks seal autolt löögi saanud. Alalhoiuinstinkt sunnib tähelepanelik olema ja mitte kannapealt teele keerama.
Siit ka minu küsimus Helmut Hallemaale (poliitik, kes on Männimäele uue ülekäigu rajamist eest vedanud – toimetus): kas Kivi tänavast kuni Leola tänavani peaks maha joonistama ühe suure sebra, et ka seal oleks ohutu teed ületada? Muide, seal on koos bussitaskutega vaja peaaegu neli sõidurada ületada, mitte kaks nagu Riia maanteel. Ja teeületajaid on Jakobsoni tänaval ka päris kindlasti rohkem.