Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
:format(webp)/nginx/o/2017/11/27/7353265t1h4e2e.jpg)
/nginx/o/2018/08/02/11150522t1h3ebe.jpg)
Viljandi vallas Roo talus elava pere aiasaadused jõuavad veiniriiulile, kust võib leida uljaid maitseid õuntest ja maasikatest karusmarjade ja astelpajuni. Kodupruulijad on heast vastukajast tiivustatult otsustanud hakata kõigile nõuetele vastavat käsitööveini tegema.
Ave Alvre, kes on Võrtsjärve äärest pärit ja ostis Roo talu 2005. aastal, ning tema elukaaslane Koti Peters olid mõnda aega veiniteos kätt proovinud ning otsustasid tänavu osaleda Eesti väikepruulijate käsitööveinivõistlusel. Paraku olid selleks ajaks paremad veinid otsa saanud ja välja sai minna keskpärastega.
«Konkursil meil väga head punktid ei olnud,» tõdes Koit Peters, kuid märkis, et osalemine oli viimase hetke otsus.
Ave Alvre selgitas, et väikesest nõust ei tule lihtsalt nii palju veini, et pikemaks ajaks jätkuks. «Pigem võib sellest ettevõtmisest kunagi saada pensionikindlustus,» nentis ta.
Veinivõistluse korraldaja Tiina Kuuleri hinnangul läks tänavu ainsana Viljandimaad esindanud perekonnal kahe veiniga keskmiselt hästi.
Et Peters ja Alvre teevad veini endale ja sõpradele hobi korras, ei ole neil veel ametitelt luba vaja. Suurema mõõtkava korral on Alvre selgituse kohaselt vaja juba tootmisruumi ja -luba ning hoiuruumi. «Kõvemad Eesti veinitegijad on enne seda kuus kuni kümme aastat põlve otsas proovinud,» teadis ta öelda.
Koduvein sünnib omal jõul
Ave Alvre ja Koit Peters tegid veinivalmistamisega algust 2015. aastal. Sellest saadik panevad nad kirja kõik tootmisprotsessi üksikasjad. «Kui midagi hästi välja tuleb, saame sama happelisuse ja suhkrukoguse taas luua,» sõnas Peters.
Tema sõnul algab kõik toormaterjali kogumisest või õunamahla valmistamisest. Rabarberiveini tarvis korjas pererahvas tuttavatelt rabarberi kokku, pani selle 25-liitrisesse nõusse veega pooleks ning lisas suhkrut ja pärmi.
Rabarber peab olema enne jaanipäeva ära tehtud, sest pärast läheb see kibedaks ja kõvaks. 25-liitrisest nõust saab Petersi hinnangul keskmiselt 26 pudelit veini.
Ave Alvre on olnud enamasti tooraine varuja, aga hiljuti tegi ka tema oma esimese veinikatsetuse. Praegu käärivad tal kaane all kirss ning must ja punane sõstar.
/nginx/o/2018/08/02/11150520t1haaad.jpg)
Koit Peters õpib Olustveres kaugõppes joogitehnoloogiat, sest plaanis on viia tootmine professionaalsetesse tingimustesse, mis oleks kooskõlas ametite etteantud nõuetega. Sügisel algab tal viimane õppeperiood.
Peters on alustanud veinikeldri ehitamist. See on veel pooleli, aga seinad on juba püsti. «Seal peab olema ühtlane temperatuur ja natuke niiskust,» märkis Peters vajadust ruumid valmides mulla alla matta. Sinna plaanib ta paigaldada ka veinivaadid ja riiulid, millele pudelid pikali asetada.
See on vajalik, et kork ära ei kuivaks. «Kork tõmbub kuivades kokku, õhk pääseb sisse ja vein võib halvaks minna,» selgitas ta.
Tulemus saadakse katsetamise teel
2016. aasta õunavein, millesse pandi kaheks nädalaks salveilehed, sai Koit Petersi hinnangul suvine.
«Veini maitse ja lõhn muutuvad kogu aeg. Tegime vaarika-astelpajuveini. Maitsesime, et jube kehv. Siis see seisis aasta aega ja oli hoopis teine,» rääkis ta veinivalmistamise kunstist.
«Palju oleneb pinnasest. Meil on savipinnas. Eesti pinnasest võib Pinot Grigio maitsega veini saada,» tõi Ave Alvre välja.
Peters meenutas, et Viljandi veiniklubis, mis käib koos kord kuus, olid nad ühe puhta rabarberiveiniga veinisõbra pimetestil ära petnud: too oli pidanud seda populaarseks ja maitsvaks Pinot Grigioks.
/nginx/o/2018/08/02/11150521t1h1d9a.jpg)
«Oleneb marja-aastast ka – igal aastal ei ole sama maitsega marjad. Teeme sellest, mida parasjagu on. Kui mul on vaja karusmarjad põõsa otsast ära korjata, siis ilmselt tuleb nendest vein kah,» kõneles Alvre.
Roo talu veinientusiastid on eksperimenteerinud ka võilille-rabarberiveiniga. Selle maitse sai omapärane ja hapukas. «Mõnele meeldis, mõnele ei meeldinud,» nentis Peters.
Esimene rabarberivein sai tehtud vartest, mitte mahlast. See oli Ave Alvrele väga meelt mööda, aga samas toonitas ta, et küll õige lemmik veel tuleb.
Päris esimene vein, mis valmis astelpaju-, pohla- ja karusmarjamoosist, oli Alvre märkimist mööda imelise välimusega: õrna aprikoosi värvinguga.
«Kord pakuti meile ämbritäis Eestis kasvatatud punast viinamarja,» sõnas Peters. Alvre ütlemist mööda kasvatatakse Eestis väga ilusaid viinamarju ning ka nemad otsustasid üheksa viinamarjataime kasvama panna. «Meie tingimustes tuleb ikka kasvuhoone ümber teha,» nentis Alvre ning täpsustas, et viinamarjavõrsed on külmale tundlikud. «Kui külm taimed ära võtab, on selleks aastaks läinud,» möönis ta.
Kell 12.40 parandatud esimestes lõikudes talu ostmise aastat ja pensionikindlustust puudutavat. Loo autor Martti Reinet palub vabandust.