Võnnu – tähtis teetähis nii Eesti kui ka Läti ajaloos

Cēsise Püha allikas voolab kanalisse, mille klaaspärlitega kaetud põhja mööda jalutamisel olevat tervendav toime. Foto: Aivar Kaljusaar

Veidi enam kui kuu aja eest möödus 99 aastat päevast, mil eestlased saavutasid Võnnu ehk Cēsise all peetud lahingus võidu Landesveeri vägede üle. See võit pani aluse meie võidupüha tähistamise traditsioonile. Jälgi Eestist ja eestlastest leiab Cēsisest veel nüüdki ning avastamisväärset on seal muudki mitme päeva jagu.

Et Cēsis asub Gauja rahvuspargis, siis umbes neljandiku linna territooriumist moodustab looduspark. Esmase tutvuse linnaga teengi sealsetel loodusradadel kõndides, sest pole vaja muretseda avamis- ja sulgemisaegade pärast.

Kesklinnast on Gauja äärde, kus loodusrada asub, umbes kolm kilomeetrit. Esmalt viib laudtee mind 100 meetri pikkuse ja kuni 30 meetri kõrguse Zvanu paljandi juurde, mille on voolinud Gauja jõgi. Cīrulīšu loodusrajal ei jäta rändajat maha maalilised jõevaated, millest pole võimalik tüdineda. Suure osa rajast moodustavad trepid, millest üles ronides tundub, et astmetel polegi lõppu. Vähemalt aitab 30-kraadises kuumuses kosutust leida Dzidravotsi allikas, mille juurde on mugavamaks joomiseks kruus jäetud.