/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2018/08/01/11147088t1hf538.jpg)
Kolmapäevaga algas vähipüügihooaeg, mis vältab kuu lõpuni.
Algas kuu aega vältav vähipüügihooaeg
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vähipüügiload tänavuseks hooajaks tulid müügile juuli alguses ning enamik kalastuskaarte müüdi läbi minutitega.
Jõevähki on lubatud püüda 1.–31. augustini. Sel aastal on lubatud vähki püüda kõigis maakondades, välja arvatud Hiiumaal. Ühele inimesele antakse ühe püügipiirkonna piires luba püüda ühe kuni viie vähinata või -mõrraga kuni kolm ööpäeva, Saaremaal ühe ööpäeva. Püügivahendite ja ööpäevade arv tuleb märkida kalastuskaardi taotlusele. Üks vähipüügivahend üheks ööpäevaks maksab kolm eurot.
Nagu eelmisel aastal ei ole ka tänavu enamikus maakondades vähipüügivahendite ööpäevade hulgale piirarvu kehtestatud, mistõttu jagus lube suuremale arvule huvilistele. Erandina on vähivarude kaitse eesmärgil piiratud püüki Saaremaal ja Pangodi järvel Tartumaal. Samuti on tänavu vähipüük keelatud Hiiumaal, Karujärves, Põduste jões, Laugi ja Kuke peakraavis, Riksu ojas ja Riksu lahel, Mustjões, Vääna, Kasari, Velise ja Lutsu jões, Värska lahes, Pärnu jõestikus, kaasa arvatud Pärnu vallikraavis, Vigala jões ja selle lisajõgedes.
Kalastuskaarti ei saanud osta inimesed, kel on varasemast ajast kalastuskaardi kohta kohustuslik püügiaruanne esitamata.