/nginx/o/2016/01/29/4949115t1h9eda.jpg)
/nginx/o/2011/10/18/798538t1hbdc1.jpg)
«Tore, et pensionitõus tuleb, aga erilist uhkust valitsusel selle üle siiski tunda ei tasu,» ütles Suure-Jaani valla sotsiaalosakonna juhataja Aave Toomsalu.
Pensionitõus jääb hindadele alla
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ta selgitas, et hinnatõus on olnud suurem, kui need 13 eurot, mille 1. aprillist jõustuv 4,4protsendiline pensionitõus keskmiselt iga pensionäri rahakotti juurde toob.
Üksikutel pensionäridel on raske
«Tunnetan seda, et meie seas on vanu inimesi, kellel on tõeliselt raske igapäevase eluga toime tulla,» rääkis Aave Toomsalu. «Eriti keeruline on üksikutel vanuritel. Kui korraga on vaja välja käia suurem summa näiteks küttepuude eest, mille hind on järsult kerkinud, või lagunenud küttekolde parandamiseks, tekivad neil raskused.»
Ta ütles, et vanades majades oleks vaja üht-teist kõpitseda, aga üksi elavatel eakatel on seda tihti võimatu teha. Suure-Jaanis käib parasjagu vee- ja kanalisatsioonitorustiku uuendamine, kuid mitu inimest on kurtnud, et nad ei suuda tasuda ühisveevärgiga liitumise eest.
Viljandi pensionäride liidu juhatuse liige Imbi Hunt teab, et vanad inimesed on lubatava lisasumma tuleku suhtes umbusklikud, sest 2009. aastal jäi eelarvekärbete tõttu pensionitõus lubatust märksa väiksemaks.
«Pensionäride elu ei ole meelakkumine,» toonitas ta. «Paljud peavad väga täpselt raha lugema. Kuigi juurde tulev summa ei ole suur, on see ikka parem kui mitte midagi.»
Riigikogu sotsiaaldemokraatide fraktsiooni esimees Eiki Nestor rääkis, et pensione ei tõsta ei Reformierakond ega Isamaa ja Res Publica Liit, vaid seadus, mille alusel peavad pensionid tänu elukalliduse kasvule ja palgatõusule nii või teisiti kerkima.
Koalitsioon kergitab pensione indeksist vähem
«Tegelikkuses valitsus isegi pidurdab tõusu, sest pensioniindeks lubaks 1. aprillist pensione suurendada 5,4 protsenti. Koalitsioon peaks rahvale selgitama, miks tõus jääb väiksemaks,» sõnas Eiki Nestor.
Vastuseks osutas riigikogu sotsiaalkomisjoni esimees Margus Tsahkna 2009. aastal tehtud otsusele, mille kohaselt võib valitsus tõsta pensione vähem, juhul kui majanduslik seisukord ei luba indeksi järgi väljamakseid teha.
«Koalitsioon on lubanud pensionitõusu jätkata ja ma loodan, et 2013. aastal on see suurem kui järgmisel aastal. Konkreetne summa sõltub ka Eesti majanduslikust olukorrast, kuid pensionitõus on meie tahe,» lisas Tsahkna.
Riigikogu sotsiaalkomisjoni teatel on keskmine vanaduspension praegu 305 eurot ning see kerkib 318 euroni. Rahva- ehk miinimumpension on praegu 128.45 eurot ning see kerkib uuel aastal 134 euroni.
Pensionide väljamakse moodustab riigieelarve tulude mahust viiendiku ehk ligi 1,36 miljardit eurot. Sotsiaalvaldkond saab järgmisel aastal tänavuse eelarvega võrreldes juurde 190 miljonit eurot ehk kümme protsenti. Suurima osa sellest võtabki enda alla pensionidega seonduv.
4,4protsendiseks pensionitõusuks kulub 72 miljonit eurot ning kohustuslikesse kogumispensionifondidesse ehk niinimetatud teise sambasse tuleb riigil järgmisel aastal tasuda 89,6 miljonit eurot.