/nginx/o/2011/10/18/798502t1h8676.jpg)
Reedel käis Jakobsoni gümnaasiumi õpilastele esinemas «Eragoni», «Videviku» ja paljude teiste noorteraamatute tõlkija Marge Paal, kes on lõpetanud sellesama Viljandi kooli.
Menukate fantaasiaromaanide tõlkija tutvustas noortele oma töö telgitagust
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Jakobsoni gümnaasiumi emakeeleõpetaja Juta Klettenbergi sõnul loevad tema õpilased suure huviga nii «Videviku» saaga raamatuid kui «Eragoni» ja selle järgesid.
«Ühe hetkel märkasin, et nende teoste tõlkija on Marge Paal — minu kunagine õpilane,» rääkis Klettenberg. «Oktoobris on Jakobsoni gümnaasiumis vilistlaste nädal ja otsustasin ta esinema kutsuda.»
Kohtumisele olid oodatud kõik õpilased, kes olid kõnealuseid raamatuid lugenud. Reedel koguneski auditooriumi mitukümmend huvilist, mõnel kaasas mahukas raamat, millesse ta hiljem esinejalt autogrammi palus.
«Eragon» oli pöördepunkt
17 aasta eest Jakobsoni gümnaasiumi inglise keele eriklassi lõpetanud Marge Paal elab Tartus ning raamatute tõlkimine ongi tema peamine töö. Tee selle eriala juurde polnud aga sirgjooneline, vaid väikeste käänakutega.
«Pärast gümnaasiumi lõpetamist olin kindel, et lähen Tartu ülikooli inglise keelt õppima, kuid sisseastumiseksamitel jäi paar vajalikku punkti puudu,» kõneles esineja.
Enne uut katset ülikooli pääseda veetis neiu paar aastat lapsehoidjana Saksamaal. Tema tööandja oli Ameerikast tulnud pere, kus lapsed lugesid palju ingliskeelseid raamatuid. Neid köiteid sirvides leidis hoidja, et tore oleks mõni ka eesti keelde ümber panna.
Oma esimese tõlketöö tegi Marge Paal 2000. aastal juba Tartu ülikoolis õppides: ta vastas lehekuulutusele, millega otsiti anekdoodikogumiku tõlkijat. Järgnes veel mitu teost, enne kui tuli «Eragon».
«Oleksin sellest peaaegu ilma jäänud. Mulle helistati kirjastusest ja pakuti tõlkimist, kuid olin parasjagu keset tänavat ning mul oli palju teisi töid käsil. Nii ütlesingi pakkumisest ära,» kõneles tõlkija. «Õhtul koju jõudes lõin aga autori Christopher Paolini ja «Eragoni» nime igaks juhuks Google’isse ja leidsin, et see on just säärane raamat, mida tõlkida tahan. Olin valmis selle kallal töötama kas või öösel. Helistasin kiiresti kirjastuse inimestele tagasi ja õnneks polnud seda veel teistele pakutud.»
Marge Paal tõdes, et «Eragon» oli esimene raamat, mille puhul ta oleks olnud väga kurb, kui sellest tööst ilma oleks jäänud. «See sai pöördepunktiks, sest siis andsin sõrme triloogiakuradile,» lausus ta.
«Eragon» oli esimene osa USA kirjaniku Christopher Paolini sarjast «Pärand». Esimesele raamatule järgnes 2006. aastal eesti keeles ilmunud «Vanem» ning 2009. aastal «Brisingr». Nüüd ootavad nii tõlkija kui noored lugejad kannatamatult, millal ilmub sarja neljas raamat.
Eespool nimetatud sarjale järgnes Trudi Canavani Musta Võluri triloogia. Hiljem võttis tõlkija käsile neljast raamatust koosneva Stephenie Meyeri «Videviku» sarja, mis on tema töödest praegu kõige populaarsem.
Parajasti on tal pooleli Michelle Zinki triloogia, mis algas raamatuga «Õdede ettekuulutus».
Kokku on Marge Paal inglise keelest tõlkinud poolsada teost.
Miski pole juhuslik
Kuidas siis tõlkija argipäev välja näeb?
«Kõigepealt tuleb kirjastuse pakutud raamatuga tutvuda. Vahel on minu tööpäev selline, et istun tugitoolis, kõrval tass teed, ja loen paksu-paksu raamatut,» kirjeldas esineja. «Esimene kord loen teose kiiresti läbi, kuid siis süvenen detailsemalt ja teen märkmeid.»
Seejärel algab tõlkimine ning pärast seda läheb käsikiri toimetamisele. Järgnevad arutelud toimetajaga ja teksti lõplik vormistamine.
Kogu see protsess koos settimispausidega võtab omajagu aega, näiteks «Eragoni» eestikeelse versiooni loomine kestis peaaegu aasta. Mõistagi võib tõlkija püüda kiirustada, kuid siis ei pruugi tulemus olla kõige parem.
«Selle elukutse juures on väga oluline osata oma elu planeerida,» rääkis Marge Paal. «Tähtis on ka suur lugemus, sest tõlkija vajab rikkalikku eestikeelset sõnavara. Samuti tulevad kasuks tutvused eri valdkondade spetsialistidega.»
Tõlkija tõi näiteks, et «Videvikus» oli väga palju juttu pesapallist, kuid tema ei tea sellest mängust ja terminoloogiast mitte midagi. «Õnneks on mul tuttav, kes Eestis pesapalli mängib, ja tema abiga saime need terminid paika.»
Tähelepanu nõuab näiteks pöördumiste «sina» ja «teie» kasutamine, sest inglise keeles käib mõlema kohta sõna «you». Tuleb taibata, kus minna üle ühelt pöördumiselt teisele — näiteks armastusromaanis, mis algab tavaliselt tutvumisega ja lõpeb abiellumisega.
Marge Paal on vahel kasutanud ühe oma õppejõu õpetust, et armastajad võiksid hakata üksteisele «sina» ütlema pärast esimest suudlust. «Videvikus» toimus see muutus aga pärast seda, kui üks tegelane oli päästnud teise elu.
Esineja nentis, et tõlkes pole ükski asi juhuslik, kõik nüansid on läbi mõeldud. Sellegipoolest läheb igas tõlkes midagi kaduma, olgu see siis mõni sõna või varjund. Tegemist on ikkagi vahendatud tekstiga.
Kõige lõpuks, pärast teose avaldamist, tuleb tõlkijal muidugi toime tulla ka kriitikaga, mis võib esialgu üsna ära ehmatada. «Aga ükski asi ei meeldi igaühele, seepärast ongi soovitatud tõlkijatel kasvatada endale paks nahk,» nentis Marge Paal muiates.
INIMENE
Marge Paal on tõlkija.
• Ta lõpetas 1994. aastal Jakobsoni gümnaasiumi ning 2001. aastal Tartu ülikooli inglise keele ja kirjanduse erialal.
• Tõlkinud inglise keelest ligi 50 raamatut.
• Muu hulgas tõlkinud Stephenie Meyeri «Videviku» sarja raamatud, Christopher Paolini «Eragoni» ja Trudi Canavani Musta Võluri triloogia fantaasiasarjad.
Allikad: «Sakala», Vikipeedia