Krüsanteemiga ei suuda sügisel rohke värvivaliku ja küllusliku ilu poolest võistelda ükski teine lill. Suures valikus pakutakse teda ka Viljandi turul ja lillepoodides.
Krüsanteem annab sügisele õiged värvid
19. oktoober 2011, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Maailmas teatakse ja kasvatatakse üle 10 000 krüsanteemisordi. Aretamine on andnud sellele taimele erakordse vormi- ja värvikirevuse. Krüsanteeme on täidis- ja lihtõielisi, madala- ja kõrgekasvulisi, nii poti- kui lõikelilleks sobivaid.
Neid võib sügisel panna rõdukasti ja terrassile suurtesse aiavaasidesse asendama väsinud ilmega suvelilli.
Kardab külma
Viljandis asuva Jorjeni poe omanik Enn Paas ütleb, et peamiselt kasvatatakse Eestis väikese õiega aiakrüsanteeme ja suure õiega kultuurkrüsanteeme.
Aedniku tõdemust mööda on aiakrüsanteemiga lihtsam. Ta talvitub isegi õues, kui on korralikult kaetud.
See-eest kultuurkrüsanteemiga nii toimida ei saa, sest pakane hukutaks ta. Sügisel tasub teda hoida õues nii kaua kui võimalik, mõnda miinuskraadi talub ta kenasti. Püsivate külmade saabudes tuleb aga taim keldrisse talvituma viia. Keldris peab olema parajalt niiske ja muld ei tohi läbi kuivada, samal ajal ei või olla ka liiga märg.
«Soojas keldris võivad krüsanteemile kasvada peenikesed heledad võrsed. Need tuleb enne taime kasvuhoonesse või mujale valguse kätte viimist maha lõigata,» soovitab Paas. «Et see lill aegsasti õitsema saada, tasub ta valguse kätte tuua võimalikult vara. Kevadised võrsed külma eriti ei talu, nii et õues peaks need kindlasti kinni katma.»
Tahab lühikest päeva
Kui enamik aiakrüsanteemisorte läheb õitsema ka varjutamata, siis kultuurkrüsanteem vajab Enn Paasi jutu järgi lühipäevarežiimi ehk päeva pikkus ei tohiks Hiinast pärit taimel ületada 12 tundi.
«Kui põõsas on piisavalt suureks kasvanud, üldiselt juuni keskpaigas või juuli algul, võiks hakata teda musta kilega varjutama. Õhtul kell kaheksa tuleks must kile või prügikott peale panna ja hommikul kell kaheksa ära võtta,» räägib aednik.
Kui taime ei varjutata, kasvab ta aina pikemaks, isegi meetriseks ning alles sügisel, kui päev on tema jaoks loomuliku pikkusega, asub õisi näitama. Õige hoolduse korral hakkab krüsanteem Paasi kirjeldust mööda õitsema juulikuus ja jätkab korralike külmakraadide saabumiseni.
Kui krüsanteemitaim talveks keldrisse viia, võib tema õisi Paasi sõnutsi nautida 2-3 aastat, pärast seda on põõsas juba liiga puitunud.
Paljundada saab krüsanteeme haljaspistikutega. «Kui taim kevadel välja tuua, kasvavad uued tugevad võrsed, mida murdes saabki pistikud,» õpetab aednik. «Neid võiks hoida liiva ja turba segus, mis peab püsima niiske ning mida tuleb katteloori või ajalehega varjutada. Sel juhul võtavad uued taimed paari nädalaga juured alla.»
Muld, millel krüsanteem kasvab, peab olema viljakas ja huumuserikas, hästi sobib näiteks kasvuturvas.
«Et põõsas hästi edeneks ja moodustaks tiheda lehestiku, vajab ta kasvu algul ohtralt lämmastikväetist. Kui ilmuvad õienupud, tuleks lämmastikuga olla kitsim ja suurendada väetiselahuses kaaliumi kogust,» annab Enn Paas nõu.
Krüsanteemid eelistavad päikesepaistet ja tuulevarju ning neid võib kokku istutada okaspuude, kanarbiku, viltlehtede ja padipõõsastega.
Tänuväärne lõikelill
Lõikelillena on krüsanteem lillepoe omaniku jutu järgi väga tänuväärne ja võib püsida vaasis kaks-kolm nädalat. Tõsi, parema säilimise nimel võib ka veidi vigurdada.
«Kui poes krüsanteeme müüme, siis asetame nende varreotsad viieks sekundiks keevasse vette,» räägib aednik. «See lagundab otstest varrestruktuuri, misjärel imeb lill märksa paremini vett. Kui seda ei tee, võivad õied närtsida juba mõne päevaga.»
Nagu suurem osa lõikelilli, vajab krüsanteem jahedat, et kaua säilida. Samuti tuleb teda vahel alt tagasi lõigata. Lõikamine pole küll kõige õigem sõna, sest krüsanteemi võiks hoopis murda, nii saab lill kõige paremini veega varustatud. Vett tuleb vahetada iga päev ja soovitav on kasutada lõikelille säilitusainet.
Pekingi sümbol
Krüsanteemi Euroopasse jõudmise ajaks loetakse aastat 1789, kui kapten Pierre Blancard tõi ta Marseille’sse. XIX sajandi keskpaigaks olid Euroopa aednikud aretanud sellest 300 sorti.
Läks veel ligi sajand, enne kui see ilus lill Euroopas tõeliselt moodi läks ja üheks armastatumaks talviseks aia kaunistajaks kujunes.
Toona peeti Pariisis, Londonis ja paljudes Saksamaa linnades igal aastal suuri krüsanteeminäitusi.
Huvitaval kombel kujunesid krüsanteemid Euroopas eelkõige matuselilledeks ning seda eriti Prantsusmaal ja Itaalias.
Aastatuhandeid on krüsanteem kuulunud hiinlaste ja jaapanlaste lemmikute sekka ning sellest on saanud Pekingi sümbol. Krüsanteeme kasvatati Hiinas ja Jaapanis ilutaimena juba 500. aastal enne meie ajaarvamist.
Vanas Hiinas oli krüsanteem sedavõrd populaarne, et kalendri üheksanda kuu üheksas päev kandis krüsanteemi nime. Hiina kalendri järgi on 9. november krüsanteemi päev.
Hiina rahvameditsiin omistas sellele lillele palju raviomadusi. Näiteks valmistati krüsanteemist koos männivaiguga ravimit, mis aitas vananemise vastu.
Väga populaarne on krüsanteemitee, mida hiina naised joovad kohvi asemel nii kuumalt kui külmalt. Hiina meditsiinis omistatakse sellele teele jahutavat ning väsinud vaimu värskendavat toimet, samuti tarvitatakse seda gripi korral. Taiwanis müüakse purgikrüsanteemiteed igas toidupoes. Ka krüsanteemi õielehed on söödavad, hea kvaliteediga on magusad, halvad aga kibedad.
Väga armastatud on sügislill Jaapanis, kus teda on pärjatud koguni rahvuslille tiitliga. Krüsanteemi kujutis seisab juba 797. aastast Jaapani keisri vapil.