Naabrid avasid tee lauluga

Kahe riigi ühistee avamisest võtsid Viljandi Sakala koori mehed endale väikese mälestuse. Foto: Elmo Riig / Sakala

Eile keskpäeval võtsid läti naised ja eesti mehed kahe riigi piiril üles laulu: enam kui aasta väldanud, Lilli tee tolmust ja porist vabastanud kapitaalremont sai pidulikult läbi.

Kauaoodatud sündmust oli kutsutud või ise uudistama tulnud üle 170 inimese. Lilli külavanem Liia Oidemaa võttis kokku, et ümberkaudne rahvas on tulemuse üle väga õnnelik.

«Nagu vanemad inimesed ütlesid, on see lausa ime, et meil on nüüd nii ilus uus tee,» lausus Oidemaa ja tänas külarahva nimel kõiki, kes olid ühisesse ettevõtmisse oma panuse andnud.

Karksi vallavanem Arvo Maling tõdes, et Lilli tee remonti oli kaua oodatud ning see edendab suhtlust läti sõpradega. Ühtlasi tõi ta esile, et just kõnealune ettevõtmine kätkeb endas õiget regionaalpoliitikat: hea tee peab viima igasse külla.

Viljandi maavanem Lembit Kruuse soovis mustkattega teele pikka iga, rõhutades selle rahvusvahelist mõõdet ja paremaid võimalusi piirkonna arenguks.

Kummardus kohalikele

Kiidusõnu kõlas eilsel pidulikul üritusel mõlema riigi esindajailt ning ühtlasi tänati kohalikke elanikke, kes suure teeremondiga seotud ebamugavused ära kannatasid.

Eesti majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi asekantsler Eero Pärgmäe avaldas lootust, et tulemus rõõmustab paljusid. Teisalt tunnustas ta, et Lilli tee on näide sellest, kuidas Euroopa Liidu abiraha, mis sageli aitab ellu viia väga suuri projekte, jõuab ka väiksematesse kohtadesse.

Sama rõhutas maanteeameti peadirektor Tamur Tsäkko. Ta rääkis, et lausa naudib Lilli teed, mida pole tõmmatud joonlauaga, vaid mis lookleb paremale ja vasakule, tõuseb ning langeb. «Lilli tee võiks kandideerida Eesti ilusaima tee tiitlile,» võrdles peadirektor seda Kagu-Eestis kulgeva vana postiteega.

Tsäkko tunnustas Läti kolleege, kel oli algul olnud küll raskusi finantseerimise omaosalusega, kuid kes pidasid kinni antud sõnast raha leida.

Läti maanteeameti peadirektor Ivars Paže omakorda kiitis eestlasi hea partnerluse eest ja Läti maanteeameti Vidzeme regiooni direktor Guntis Apinis viitas just Eesti poole kannatlikkusele, sest lätlastel oli alustamisega takistusi.

Naukšene vallavanem Janis Zuments märkis, et tema omavalitsusel on Eesti poolel palju partnereid ning tänu paremale teele muutub ka koostöö paremaks.

Pikkus ja raha

Igapäevases kõnepruugis Lilli tee remont hõlmas kolme teelõiku siin- ja sealpool piiri.
Maanteeameti Lääne regiooni ehitusosakonna peaspetsialist Allan Allik ütles, et  Karksi-Nuiast Läti piirini uuenes 14kilomeetrine lõik: varasema kruusatee asemel laiub nüüd kolm korda pinnatud tee. Kohati muutus see laiemaks ning sirgemaks.

Läti poolel sai tolmuvaba mustkatte 7,8 kilomeetri pikkune lõik Ruhjast Eesti piirini, samuti remonditi 6,4 kilomeetrit asfaltteed Ruhjast Seda jõeni.

Riigihanke võitis nelja osaühingu ühispakkumine: töid tegid Valga Teed, Rapla Teed, Põlva Teed ja Kolm Teed. Läti poolel abistas kohalik alltöövõtja.

Kapitaalremont läks Eesti poolel maksma 1 657 865 ja Läti poolel 1 536 921 eurot. Mõlema riigi panus oma rahakotist hõlmas 15 protsenti ning 85 protsendiga rahastas ettevõtmist Euroopa Liit programmist ERDF.

Töö algas eelmise aasta 20. juulil ja valmis Eestis tänavu 29. septembril. Allan Allik lisas, et Läti poolel ootab objekt vastuvõtmist pärast viimaseid pisemaid töid.

ARVAMUS

ANU MUSKA,
Lilli elanik

Sõidan mööda Lilli teed iga päev Nuia tööle. Väga hea, et see ükskord korda tehti. Enne oli ikka jube!
Remondi ajal oli muidugi ebameeldiv, aga olnuks halvem, kui tee oleks selleks ajaks üldse suletud. Hea tulemuse nimel tasus ära kannatada.