Viljandist on kujunemas ilutulestiku pealinn

, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Detsembri esimesel pühapäeval pakkusid Arnika tulevärgimeistrid vaatemängu Viljandi järve ääres.
Detsembri esimesel pühapäeval pakkusid Arnika tulevärgimeistrid vaatemängu Viljandi järve ääres. Foto: Elmo Riig / Sakala

Üleeile võisid viljandlased umbes tunni aja jooksul näha tulevärki, millega tutvustas oma kaupa osaühing Hansa Ilutulestikud.


Firma juht Kalle Tüür ütles, et tahtis pakkuda võimalikult lühikese ajaga piisavat ülevaadet igast tootegrupist. Taevasse lendas umbkaudu 30 kaubaartiklit.


Vaatemäng leidis aset Männimäel Koduextra kaupluse kõrval platsil.



«Kuigi meie kostümeeritud maskott Paugurott soojendas rahvast, oleks pikema aja peale ikkagi külm hakanud,» lausus Tüür. «Sealsed elanikud ehk mõtlesid, mis paugutamine see küll käib, aga koht oli soodne nii hea vaate kui turvalisuse pärast.»



Ühtki kaebust tulevärgi korraldajate kõrvu siiski ei jõudnud.



Ehkki kaupluseesist platsi ümbritses tihe autorivi, jäi publikuhuvi ettevõtte juhi hinnangul siiski kesiseks.



«Me ei pööranud eeltööle nii suurt tähelepanu kui varem,» nentis Kalle Tüür, viidates mullu Kuutsemäel korraldatud show’le, mida kogunes vaatama kolm korda rohkem rahvast.



Ettevõtmine, mis oli mõeldud edasimüüjatele, täitis siiski oma eesmärke.



«Meile on tähtis, et müüjad oskaksid toodet võimalikult täpselt tutvustada,» selgitas Tüür. Raske majandusaasta ei näi inimesi tema sõnul hirmutavat ning need, kes on varem püromaterjali ostnud, teevad seda ka tänavu.



«Mõne mehe kodune saluut maksab rohkem kui Viljandi linna oma,» mainis Tüür.



Kuu algul näitas oma pakutavat ka osaühing Ilutulestiku Keskus Arnika, kes sai tänavu 15-aastaseks. Show kestis kaks tundi ja selle käigus näidati 60 toodet.



Arnika juhi Eduard Tani sõnul oli seegi ettevõtmine mõeldud eelkõige edasimüüjatele, ent vaatemängust sai osa ka linnarahvas, kellelt küsiti arvamust tootevaliku täiustamiseks.



«Töötame selle nimel, et pakkuda üha paremaid algupäraseid tooteid, mis ei kopeeriks teisi turul olijaid,» jätkas Tani. Siiski ei söandanud ta esile tõsta ühtki ettepanekut, sest nagu tootevalik ulatub säraküünlast suurte patareideni, on ka klientide nõudmised erinevad.



Küsimusele, kui suur on ilutulestiku toodete oma- ja müügihinna vahe, vastas Eduard Tani, et seda on keeruline mõõta.



«Ühest küljest on see suurem kui mõnel teisel kaubal, kuid samas on tegu väga spetsiifilise ja kuluka valdkonnaga,» ütles ta, vihjates, et väljaõppinud asjatundjaid pole võimalik palgata vaid aasta lõpu tipphooajaks. Pürovahendite hoidmine on samuti kulukas.



Sama arvamust jagas ka Kalle Tüür. «Viljandis on praegu Eesti ainsad nõuetele vastavad laod,» ütles ta ning lisas naljatamisi, et siin on kujunemas ilutulestiku pealinn.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles