Viljandimaal tohib tänavu küttida kolm karu   (1)

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Algaval karujahihooajal on Viljandimaal määratud küttimiskvoodiks kolm isendit.
Algaval karujahihooajal on Viljandimaal määratud küttimiskvoodiks kolm isendit. Foto: Mihkel Maripuu

Keskkonnaamet lubab 1. augustil algaval karujahihooajal küttida kuni 61 pruunkaru, mis on viie isendi võrra rohkem kui möödunud aastal. Et liik on kaitse all, on jaht lubatud vaid kahjustuste piirkonnas kahjude vältimiseks.

Karu üldarvukus Eestis oli mullu sügise ligi 700 isendit. Sama oli see ka aasta varem. Üks karu käekäigu indikaatoreid on sama-aastaste poegadega pesakondade arv. 2017. aastal registreeriti Eestis 65 sellist pesakonda. See on mõnevõrra vähem kui mullu, pikemat perioodi vaadeldes viitab see aga karude arvukuse taastumisjärgsele stabiliseerumisele. Lisaks suurenenud siginud emasloomade arvule paistavad viimased neli aastat silma ka pesakonna keskmise suuruse kasvuga.

Keskkonnaameti jahinduse ja vee-elustiku büroo juhataja Aimar Rakko sõnul on meie karupopulatsioon heas seisundis ning eeskujuks kogu ülejäänud Euroopale. «Samas on sellel ka oma varjupool: suurenenud arvukus tingib kahjustuste kasvu. Eelkõige on kannatajaks mesinikud, aga ka loomapidajad. Tänavu on karukahjustuste tase siiski mõnevõrra väiksem võrreldes eelmise aasta sama perioodiga,» kõneles ta.

Tänavu on karud lõhkunud Eestis 140 mesitaru, hävitades 173 mesilasperet. Aasta varem oli need näitajad vastavalt 205 ja 230. Lisaks murdis karu ühel juhul talumajapidamises seitse kana, mis on üsna harukordne juhtum. Kahju on tehtud ka põldudel seisvatele silorullidele, kus lõhutud kile tõttu sööt rikneb.

Kahju põhjustanud nuhtlusisendite tabamiseks väljastas keskkonnaamet juuli alguses eriloa kahe karu küttimiseks Lääne-Virumaal ja ühe Tartumaal. Lääne-Virumaa karud on praeguseks kütitud. Mõlema Lääne-Virumaal lastud isendi puhul oli ühiseks tunnuseks vähene inimpelglikkus, nad ei reageerinud peletamisele ning jalutasid toitu otsides julgelt taluõuedel.

Maakondlike küttimiskvootide määramise aluseks on kahjustuste esinemise sagedus ja kahju tekitanud isendite arv kahjustuspiirkonnas. Maakonna limiit omakorda on jagatud jahipiirkondade vahel ning rohkem on suunatud küttimist neisse piirkondadesse, kus kahjustusi on viimasel paaril aastal kõige rohkem olnud.

Algaval karujahihooajal on Viljandimaal määratud küttimise kvoodiks kolm isendit.

Möödunud aastal kütiti Eestis kokku 54 karu, limiit oli 56.

Tagasi üles