/nginx/o/2011/10/13/791708t1h74bc.jpg)
Augustis ja oktoobris ilmus «Sakalas» ja «Pärnu Postimehes» mitu Isamaa ja Res Publica Liidu ning Keskerakonna reklaami. Tavalisest poliitpropagandast erinesid need ühe lugejale märkamatu, kuid väga tähtsa detaili poolest: arve tasus riigikogu kantselei.
Tähtpäevade puhul pakuvad ajalehed tihti võimalust ettevõtetel ja asutustel lugejaid tervitada. Sellistel juhtudel kujundatakse ühine reklaampind, kus on kirjas head soovid ja juures tellijate logod. Just sellise reklaami ostis 31. augusti «Pärnu Postimehes» ning «Sakalas» Isamaa ja Res Publica Liit (IRL), et inimesi kooliaasta alguse puhul õnnitleda.
Keskerakond eelistas ennast suuremalt näidata ja teatas sama päeva «Sakalas» eraldi reklaamipinnal: «Head koolinoored ja õpetajad, emad ja isad, vanaemad ja vanaisad! Päikeselist, avastusi täis ja töist kooliaasta algust kõigile! Teie Eesti Keskerakonna Viljandimaa piirkond ning selle Viljandi linna, Võhma, Suure-Jaani, Pärsti, Viiratsi, Paistu, Abja, Karksi ja Mõisaküla osakond.»
4., 5. ja 6. oktoobril ilmusid «Sakalas» uued IRLi reklaamid. Sedakorda kutsus erakond oma esindajatega kohtuma: «IRL kuulab sind! Erakonna kuulamistelgid on Viljandimaal sellel neljapäeval kell 10—12 Mustla turul ja kell
17—19 Viljandi bussijaamas. Tule ja räägi, mis meelel!»
Kõigil reklaamidel ilutses mõistagi partei logo, kuid polnud ainsatki märget, et need oleksid kuidagi seotud riigikogu, selle fraktsioonide või liikmetega. Ometi maksis reklaamid kinni riigikogu kantselei.
Kas riigikogu liige võrdub partei?
Erakondade eneseupitamise kulu riigieelarvesse veeretamiseks kasutasid IRL ja Keskerakond ära varemgi palju kõneainet pakkunud riigikogu liikmete kuluhüvitisi.
Viljandi- ja Järvamaalt parlamenti valitud Keskerakonna peasekretär Priit Toobal palus kinni maksta 177.60 euro suuruse arve, Pärnumaal kandideerinud IRLi liikmed Annely Akkermann ja Toomas Tõniste ning sama partei Viljandi ja Järva piirkonna esindaja Siim Kabrits lasid tasuda kaks arvet kokku 380.40 euro eest.
Riigikogu liikme staatuse seadus sätestab, et riigikogu liikmele hüvitatakse tema tööga seotud kulutused kuni 30 protsendi ulatuses palgast. Seega võiks IRLi kuulamistelkide reklaami isegi kuluhüvitiseks liigitada, sest ehkki seda reklaamis sõnagagi ei mainitud, käis rahvaga kohtumas terve hulk riigikogu liikmeid.
Seda, kuidas on kooliaasta alguse puhul avaldatud erakonna õnnitlus seotud riigikogu liikme tööga, on tavainimesel juba tunduvalt raskem mõista. Ükski nimetatud rahvasaadikutest selles aga probleemi ei näe.
«Riigikogus on erakondade fraktsioonid ja mina olen fraktsiooni liige,» ütles Priit Toobal. «Oma nime oleksin võinud muidugi juurde panna, see on hea mõte, aga kooli alguse puhul õnnitlemine ei ole valimisreklaam.»
Toomas Tõniste leidis, et 1. septembri eel IRLi logoga tervituse avaldamine on üks valijatega suhtlemise vorme.
«Ega nii puust ja punaseks ka pea ette tegema,» vastas ta küsimusele, miks riigikogu liikme kuluhüvitise abil kinni makstud reklaamis silbigagi parlamenti ei mainitud.
«Seos on väga otsene: mind kui IRLi liiget on Pärnumaa rahvas riigikokku valinud,» leidis Annely Akkermann sama pärimise peale. «Inimesed tahavad, et ma neid märkaksin. Tean, et õpilased ja õpetajad jälgivad, kas nad riigikogu liikmetele meelde tulevad, ja seepärast otsustasimegi Toomas Tõnistega neid tervitada.»
Ka Siim Kabritsa põhjendus jäi samale rajale: «Ma olen erakonna liige — pigem õnnitlen erakonna, mitte enda poolt.»
Kevadel riigikogu juures tegevust alustanud sõltumatu erakondade rahastamise komisjoni esimees Ardo Ojasalu nägi asju siiski sootuks teises valguses kui poliitikud.
«Hüve saajad on kirjeldatud juhul olnud kindlasti erakonnad,» tõdes ta. «Erakondi küll rahastatakse riigieelarvest, kuid selleks on konkreetsed summad, mis parteide kontodele makstakse. See (reklaamiarvete tasumine — toimetus) ei ole enam ettenähtud raha piires.»
Reklaamist sai dokumentides väiketrükis
Veelgi hämmastavam on loos see, kuidas parteide esindajad reklaamiarvete eest kuluhüvitised välja munsterdasid. Nimelt loetleb riigikogu liikme tööga seotud kulutuste hüvitamist käsitlev riigikogu juhatuse otsus väga selgelt, millised kulud korvatakse. Reklaamist ei ole seal sõnagi.
Rahvasaadikud aga ei esitanudki arveid reklaami kohta. IRLi riigikogu fraktsiooni nõunikud Kati Kuusk ja Kaido Kukk ning Keskerakonna Viljandimaa piirkonna esimees Helmut Hallemaa, kes kõnealuste reklaamide asjus «Sakala» ja «Pärnu Postimehe» reklaamiosakonnaga suhtlesid, lasid arvetele tellimuse selgituseks kirjutada «väiketrükis». Selle eest saab hüvitist küsida bürookulude või esindus- ja vastuvõtukulude kategooriast.
Seejärel taotlesid Siim Kabrits, Annely Akkermann, Toomas Tõniste ja Priit Toobal reklaami kui riigikogu liikme tööga seotud kulu hüvitamist ning riigikogu kantselei tasuski arve trükiste pähe.
«Kui teie kirjeldatu tõele vastab, on riigikogu liikmed selgelt tegelnud pettusega,» leidis erakondade rahastamise komisjoni esimees Ardo Ojasalu ning lisas, et ka ajalehed on arvele valeandmeid kirjutades vääralt käitunud.
«Sakalat» ja «Pärnu Postimeest» välja andva aktsiaseltsi Ühinenud Ajalehed juhatuse esimees Peep Kala tunnistas, et reklaamimüüjatel ei olnud mingit õigust arvele eksitavat selgitust märkida.
«Et arvel oli kirjas ka konkreetse reklaami kood ja mõõtmed, ei olnud ilmselt tegemist otsese seaduserikkumisega, kuid ajakirjandusettevõttena on meie põhimõte järgida ka kirjutamata seadusi ja head tava,» lausus ta. «Seepärast täpsustasime juhtunu avastamise järel reglementi, millist vabateksti võib arvele lisada.»
Kala nentis, et kliendid paluvad vahel ikka tavalisest erinevaid lahendusi ja reklaamimüüjatel pole põhjust selle taga iga kord ebaseaduslikku skeemi näha — eriti kui tellija on parlamendierakond ja maksja riigikogu. Näiteks kohalikud automüüjad, kes ajalehelt reklaami tellivad, lasevad sageli saata arve emafirmale, kes selle järgi maksab.
«Ent kui me oleme kaasa aidanud ebaseaduslikule toimingule, ei saa me seda mingil juhul sallida,» ütles Kala. «Me ei saaks nõuda eetilist ja seadusekuulekat ühiskonda, kui me ise mängiksime hallides tsoonides.»
Lehereklaam kui õnnitluskaart
Parteide esindajad on reklaami väiketrükisena esitlemise suhtes hoopis teist meelt ega pea seda sugugi pettuseks.
Helmut Hallemaa selgituse kohaselt on Keskerakond varem «Sakalalt» mitmesugust reklaami tellinud ja tõenäoliselt on sõna «väiketrükised» lihtsalt vahetamata jäänud.
IRLi fraktsiooni e-postiga saadetud põhjenduses teatati, et riigikogu liikmel on võimalik lasta hüvitada trükised ja muu taoline. «Ajalehes ilmunud reklaam lähebki selle muu taolise alla,» oli fraktsiooni seisukoht.
Siim Kabrits aga tõi vabanduseks riigikogu juhatuse eespool mainitud otsuse, milles defineeritakse bürookulusid nii: «Bürooteenuste (sealhulgas paljunduse ja muu sellise), väiketrükiste (visiit- ja kutsekaardid ja muu selline) ning kantseleitarvete ja tellitava perioodika kulud.»
«Väiketrükiste alla käivad muu hulgas õnnitluskaardid ja kõnealusel juhul oligi sisuliselt tegemist õnnitluskaardiga kooliaasta alguse puhul,» arvas Kabrits. «Kui oleksime igale õpetajale eraldi kaardi saatnud, oleks see palju kallimaks läinud.»
Ardo Ojasalu lubas, et kuluhüvitiste arvelt parteide reklaamimine võetakse arutusele järgmisel erakondade rahastamise järelevalve komisjoni istungil, mis on novembri algul. Kas ja millised meetmed sellele järgnevad, on aga lahtine, sest komisjonile pandud ülesanded ja volitused on üsna piiratud.
Kolmapäeval ilmus «Sakalas» veel üks Keskerakonna reklaam, mille arve paluti saata riigikogu kantseleisse. Kas seekord tasub keskpartei 20. aastapäeva puhul rahvale edastatud õnnesoovi eest riigikogu või õnnitlusele koos erakonna Viljandimaa piirkonnaga alla kirjutanud Priit Toobal, pole veel teada.
ARVAMUSED
EIKI NESTOR,
riigikogu liige, sotsiaaldemokraat
Erakonnad saavad riigieelarvest toetust ja see on demokraatia arengu seisukohast hea. Ka kuluhüvitis on vajalik, sest riigikogu liikme tööga seotud kulutusi ei saa hüvitada samamoodi nagu ettevõttes, kus juht seda otsustab. Reklaam ei käi aga kindlasti kuluhüvitiste alla. Väiketrükised on näiteks visiitkaardid.
PEEP ARU,
riigikogu liige, Reformierakond
Ma ei oska öelda, kas mõni reformierakondlane on samamoodi teinud. Mina igatahes käitun oma mõistuse ja südametunnistuse järgi ja nii ei tee. Minu mõttekäik ei ole tõesti kunagi nii kaugele ulatunud. Aga ma ei kritiseeri ka teisi.
/nginx/o/2016/01/29/4949081t1h38d9.jpg)