Ühisel nõul sai teoks tore sügislaat

, Õisu rahvaseltsi juhatuse esimees
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Hoidiste näitus pakkus avastamisrõõmu.
Hoidiste näitus pakkus avastamisrõõmu. Foto: Meelis Sõerd

Juba mitu aastat on Õisu rahvaselts nii kevadel kui sügisel laata korraldanud. Seekord leidis see aset ilusal pühapäeval, 9. oktoobril. Huvilised kogunesid Õissu juba kella 9 paiku, kuigi väljakuulutatud algusaeg oli kell 11.

Laada teema oli kodus hoidistamise võimalused ja loodusandide ärakasutamine. Hea näide on toore rabarberi vesihoidis, mille tegemine ei maksa vanaemade tarkust appi võttes midagi peale oma töö ja vaeva.

Õisu rahvaseltsi ja raamatukogu esindas hoidiste näitus koos samateemaliste raamatute väljapanekuga. Näitusele «Ise tehtud, hästi tehtud» olid ligi 50 hoidist toonud kohalikud perenaised Silvi Saar, Kati Kivja, Maie Kõverjalg, Epp Joala, Helle-Mai Ojaste, Liina Mänd ja Virve Kivja.

Raamatukogu täiendas näitust hoidistamisest, toiduvalmistamisest, seentest ja marjakorjamisest kõnelevate trükistega. Meeleolu lisas Mare Kõiva raamatus «Eesti loitsud» kirjas olev Viljandimaa keeduloits, mida raamatukogu juhataja ka ette laulis, kui küsiti.

Naabrid Tuhalaane külaseltsist olid kaasa toonud keraamilist käsitööd, jõhvikaid ja vaarikaid ning Anneli Anijärve huvitavaid tekstiilkotte. Degusteerimiseks olid Viivika Sarve Olustveres hoidiste messil ahhaa-elamuse kategoorias teise ja kolmanda koha pälvinud pihlakakaste ning õunamoos mee ja võiga. Kogu laadaaja rõõmustas külalisi pillimees Ermas Hein.

Müüjaid oli tulnud nii ligidalt kui kaugemalt, isegi Lätist Valkast. Igakordsed kaubapakkujad on Päidre puukool, Siili Äri, Anneli-Ülle Kaubad ja teised. Eriti hästi lähevad iga kord kaubaks Silvi Saare kodused pirukad ja Edgar Puideti meekali. Üks naaberküla mees ütles: «Kas Edgar kalja teeb? Kui teeb, siis tulen laadale, kui ei tee, siis ei tule kah.»

Tagasisideks helistasin müüjatele ja küsisin, kuidas läks. Tore oli kuulda, et ega müümine olnudki kõige tähtsam, osalejatele meeldisid ilus koht ja hea aura.

Oleme ühiselt rahvaseltsiga loonud traditsiooni ning rõõm on tõdeda, et rahvas ootab neid laatu. Juba küsitakse, kas jõululaat tuleb. Eks sügislaata kordame järgmiselgi aastal, kuid teisel teemal.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles