Enamik Viljandimaa valdu edetabelis uhkeldada ei saa

FOTO: siseministeerium, «Sakala»

Siinsed vallad ja linnad jäävad elanike toimetuleku ja võimaluste põhjal koostatud omavalitsuste edetabeli tagumisse poolde, kuid maavanema arvates ei tähenda see, et siin oleks halb elada.

Kui regionaalminister Siim Kiisler omavalitsuste võimekuse edetabeli avalikkuse ette tõi, selgus, et Viljandi linn on võimekaima siinse omavalitsusena Eesti pingereas 20. positsioonil, kuid maakonna vallad paiknevad 100. ja 200. koha vahel.

Viljandi maavanema Lembit Kruuse sõnul on tegemist keerulise metoodika järgi koostatava tabeliga, millel on üks suur pluss: juba enam kui kümme aastat on seda koostatud samade näitajate alusel. Paraku selgub statistikast, et Viljandimaal on madal keskmine palk, kiire väljaränne ja hulk riigi või omavalitsuse teenuseid on raskesti kättesaadavad.

Võimekus ei mõõda õnne

Lembit Kruuse arvates ei saa selle tabeli põhjal siiski öelda, et Viljandimaal oleks halb elada või et siinsed inimesed oleksid õnnetumad kui võimekamate valdade ja linnade elanikud.

Pingerea tegijad võrdlevad 29 näitajat nelja aasta kaupa. Arvesse on võetud näiteks elanike arv, nende sissetulekud ja töötuse määr. Vaadatakse haridusvõimalusi ning seda, kas omavalitsuses tegutseb ettevõtteid ja mittetulundusühinguid, aga ka seda, kas seal on näiteks ujula või apteek.

Küsimusele, kas 226 omavalitsuse pingereas kuuendal kohal seisvas Harku vallas on elu parem kui samas tabelis tagantpoolt kuuendal kohal asetsevas Mõisakülas, vastas maavanem eitavalt.

«Tabelis kõrgemal olevates valdades ja linnades on võimaluste hulk suurem,» selgitas ta. Maavanema sõnul ei ole selle pingerea alusel võimalik arvata, millises omavalitsuses on inimesed õnnelikumad ja tunnevad end paremini.

Mõisaküla linnapea Ervin Tamberg lausus samale küsimusele vastates, et Harku vallas pakutakse oma kodanikele kindlasti rohkem teenuseid kui Mõisakülas. Väikelinna plussidena nimetas Tamberg miljööväärtuslikku elukeskkonda ja turvalisust.

Viljandimaa valdade ja linnade koha võimekuse tabelis kisub alla suur väljaränne. «Minu tegevuse eesmärk on see väljaränne lõpetada,» sõnas Lembit Kruuse. Selleks tuleks tema hinnangul keskenduda maakonna suuremate keskuste arendamisele. «Valikuvabadus ja võimaluste rohkus on see, mis inimesi meelitab,» oli ta kindel.

Nii edetabelis madalaimal astmel asetseva Mõisaküla linnapea kui kõrgeimal kohal oleva Viljandi linnajuht tunnistasid, et pole uuringuga lähemalt tutvunud.

Igapäevaelu ei mõjuta

«Eks see ole statistika,» leidis Viljandi linnapea Loit Kivistik. «Midagi koolide pingerea sarnast, kus on meeldiv olla esimese 20 protsendi seas ja piinlik viimase 20 hulgas.»

Kivistik tunnistas, et Viljandi peamine mure on elanike arvu vähenemine, ning lisas, et oli selle vastu võitlemist pidanud oma peamiseks tööks juba ametisse astudes. «Nagu olen varemgi öelnud, on meie peamine ülesanne viia linna infrastruktuur sellisele tasemele, et inimesed tahaksid siin elada,» kõneles ta. «See tähendab, et siin oleks hea kõigil lasteaialastest pensionärideni.»

Juba käesoleva aasta lõpul tahab linnavalitsus jõuda niikaugele, et lasteaiajärjekord oleks Viljandis ajalugu.

Mõisaküla linnapea Ervin Tamberg selgitas, et tema on uuringu metoodikat varasematel aastatel uurinud ning leidnud, et nende näitajate põhjal saab hinnata suurte omavalitsuste võimekust.

«See, et me oleme tabeli lõpus, inimeste igapäevaelus küll tunda ei anna,» oli Tamberg veendunud. «Me pole vaesed!»

Samas tunnistas Tamberg, et Eesti väikseimas linnas napib töökohti ning palgad on väikesed.

Maavanem Lembit Kruuse arvates tuleb Viljandimaa omavalitsuste üsna tagasihoidlike kohtade põhjust otsida asjaolust, et maakond on varem olnud tugev põllumajanduspiirkond.

Põllumajanduses on viimase kümne aasta jooksul olnud kõige tugevamad muutused ja töötajate arv kõige rohkem vähenenud ning see on mõjutanud ka kogu maakonna võimekust.

Tagasi üles