/nginx/o/2008/12/18/107034t1h19f5.jpg)
Haridusministeeriumi esindajad eesotsas minister Tõnis Lukasega ei nimetanud üleeile Viljandimaa haridus- ja omavalitsusjuhtide ees seistes ühtegi kooli, mis tuleks lähemal ajal sulgeda, kuid kinnitasid, et 2012. aastal on õppeasutusi praegusest vähem.
Kahju, et Tartust tulnud külalised ei söandanud sõnades konkreetsemad olla, sest sellest oleks maakonna haridusvõrgu planeerimisele palju kasu. Õigus on Valuoja põhikooli direktoril Matti Oraval, kelle arvates oleks asutustel lihtsam plaane teha, kui oleks juba varakult teada, milliseid neist peetakse suuteliseks tegevust jätkama ja milliseid mitte. Koolirahvast pikalt umbmäärasuses praadides tehakse kahju kõigile.
«Uut koolivõrku ma teile ei esitle,» sõnas ministeeriumi analüüsitalituse juht Tiina Annus. Aga oleks pidanud esitlema! Vähemasti esialgset varianti, mille üle saanuks asjaomased inimesed aru pidama hakata.
Tõsi on see, et koolide töörahu on väga kergesti haavatav ja nende sulgemise teemal lahmida ei tohi. Ent kui otsustajatel on juba mingi kava, tuleb seda aegsasti ja julgelt tutvustada. Vallavanematele, linnapeadele, koolidirektoritele, maavalitsuse ametnikele ning teistele asjasse puutuvatele inimestele peab andma aega toimuvat rahulikult analüüsida ning kui vaja, selle vastu sõna võtta.
Mitte kellelegi ei saa pahaks panna, kui ta tahab kooli eest seista ja on võimeline seejuures oma mõtete kaitseks põhjalikke argumente esitama.
«Sakala» on kindel, et mida varem sulgemisele määratud koolide nimed välja öeldakse, seda rohkem on inimesi, kes selle otsuse vajalikkust mõistavad.
Praeguse plaani järgi kavatseb riik alles eelseisva poolteise aasta jooksul välja kujundada kriteeriumid, millega koolide eluvõimet mõõta, ning annab kohe pärast seda välja korrigeeritud hulga koolituslube. Paistab juba ette kindlustatud olevat, et sulgemisteated jagatakse laiali otse enne reaalsete muudatuste elluviimist. Aga kuhu jääb seedimisaeg?