Suur kollane kera kapi otsas

Tiina Sarv
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ilusa välimuse varjus pole alati väärt sisu. Maitsva ja tervisliku kõrvitsa puhul see arvamus ei kehti.
Ilusa välimuse varjus pole alati väärt sisu. Maitsva ja tervisliku kõrvitsa puhul see arvamus ei kehti. Foto: Elmo Riig / Sakala

Suvi on ammu möödas ja sügise ilusam osagi näib olevat seljataha jäänud. Ometi on ka praeguses ajas midagi toredat, head eestimaised õunad näiteks. Ja muidugi kõrvitsad.

Ain Raal kirjutab oma «Maailma ravimtaimede entsüklopeedias» kõrvitsa kohta järgmist.

«Viljalihas sisalduvad ensüümid soodustavad seedimist ja valkude omastamist. Toimib soodsalt peen- ja eriti jämesoole põletiku korral. Mõjub kõhtu lahtistavalt (toorelt mõni viil päevas). Aitab siduda kolesterooli ning toimib seega ateroskleroosivastaselt.

Uriinieritust soodustava toime tõttu kasutatakse viljaliha neeru- ja kusepõiehaiguste korral ning tursete vähendamiseks südame- ja veresoonehaigetel. Mehu soovitatakse võtta unetuse ja rahutu une korral. Vitamiinitööstuses on kõrvitsast toodetud karetonoide.»

Kõrvitsaseemneid ülemäära süüa ei tohiks ja raseduse ajal tuleks neist hoopis hoiduda, see-eest viljaliha on vaid soovitatav kui kergesti seeditav dieettoit.

Kohustuslik jõulusalat

Oma noorusest mäletan peamiselt kõrvitsasalatit, mis oli tingimata laual jõulude ajal, aga mitte ainult. Kapi otsas kükitav suur kõrvits lõigati sobival ajal lahti, jagati naabritega (kes mõni aeg hiljem oma vastu pakkusid) ja võeti köögis kasutusele.

Sage toit oli ka kõrvitsa-mannasupp piimaga. Seda keedeti siiski ajal, mil ilmad olid veel soojad, sest talvel kulus ära toekam söök.

Hiljem tuli moodi kõrvitsa praadimine, kõrvale sobis näiteks hapukooresalat. Nüüd on ilmunud lausa kõrvitsatoitude raamatud, kus on kümneid põnevaid retsepte.

Säilib kaua

Hariliku kõrvitsa kõrval on aukohale tõusnud suvikõrvits, mille hilised, kuigi mitte enam väga maitsvad eksemplarid olid eelmisel nädalavahetusel Viljandi turulgi müügil.

Harilik kõrvits ehk talikõrvits seisab aga ilusa ja maitsvana ega ole märkimisväärselt oma maitse- ja raviomadusi kaotanud ka siis, kui väljas paugub pakane ja lumehanged kerkivad üle pea.

Kõrvitsasupp

Lihtsa ja tervisliku kõrvitsasupi retsept
• Vaja on 0,5 liitrit vett, 1 kilo kõrvitsat, 2 supilusikatäit mannat, 2 liitrit piima,
1 supilusikatäis võid, 1 supilusikatäis suhkrut, soola.
• Pane kooritud ja tükeldatud kõrvits vähese veega keema, lisa või ja keeda, kuni kõrvitsatükid on lagunenud. Seejärel lisa manna ja keeda kümme minutit, pane juurde piim, kuumuta keemiseni ja maitsesta.
Allikas: vana kokaraamat

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles