Viljandi vana veetorn saab täna 100aastaseks

Viljandi vana veetorn. Foto: Elmo Riig / Sakala

Viljandi raekoja kõrval asuv ja praegu vaatetornina kasutusel olev vana veetorn saab täna 100aastaseks.

Viljandi oli üks esimesi linnu Eestis, kus jõuti tänavavalgustuse, sillutatud tänavate ja kõnniteede ehitamise kõrval oma veevärgi ja kanalisatsiooni sisseseadmiseni.

Veetorni konstruktsioonide ja torustiku ehitamisega tehti algust 1911. aasta mais. 13. oktoobril ühendati veevärgi torustik 30 meetri kõrguse veetorni mahutiga. Vett pumbati torni 134 meetri sügavusest puurkaevust, mis andis ühe tunni jooksul 1000 ämbritäit vett.

Novembri lõpuks voolas vesi veetorni mahutist linna torudesse. Vana veetorni abiga jõudis vesi viljandlaste kodudesse kuni 1960. aastani.

Aastaid tühjalt seisnud torn lagunes ja 1996. aastal tõsteti vana veetorni puidust osa alla. 1997. aastal algatas Viljandi Rotary klubi torni restaureerimise, et taastada linna siluett.

Veetorni taastamiseks annetasid paljud Viljandi ettevõtted ja eraisikud. Suurima summa, 100 000 krooni annetas Torontos elav organist, koorijuht ja helilooja, Viljandi aukodanik Roman Toi. Kõikide annetajate nimed on jäädvustatud veetorni paigutatud metallist seinaplaatidel.

6. novembril 1999. aastal tõsteti torni ülemine osa oma ajaloolisele kohale tagasi.

Viljandi vana veetorn rekonstrueeriti 2001. aasta kevadeks ja avati vaatetornina

Vana veetorni 100. aasta puhul on välja töötatud uus linna esindusmeene – keraamiline karikakujuline väike veetorn, mille autor on Külli Allikvee.

Turismihooajal 1. maist kuni 30. septembrini ning koos talvise aja gruppidega on veetorni külastanud igal aastal ligikaudu 5000 inimest.