Valgamaa päevalill võttis vägilase ilme

Kuidas naisele lille viia? Siin näitab üht võimalust Sepa talu peremees Tõnu Temberg koduaias kasvanud päevalillega. Foto: Elmo Riig / Sakala

Kui sageli kipuvad hirmkõrge päevalille muud näitajad nigelaks jääma, siis Valgamaal kasvab lausa rivi pikki, jämeda varre ning kopsaka õisikuga lillevägilasi.

Septembri lõpul hõikas kohalik ajaleht «Valgamaalane» välja, et Hummuli vallas Aitsra külas troonivad viie meetri kõrgused päevalilled, mis küünitavad elektripostistki kõrgemale.

Minul kui aastaid pikkadest päevalilledest kirjutanud ajakirjanikul tekkis kahtlus, et tegu võib olla koguni Eesti päevalillede tipptulemusega. Nimelt langetasime 1999. aastal Tartumaal Mäksa vallas koos peremees Richard Sirgega tema vibaliku päevalille, mille varre pikkus kuni õisikuni oli 5.10 meetrit. See on seni ka avalikult teada ja täpselt fikseeritud Eestis kasvanud päevalille varre rekordpikkus.

Aitsra küla Sepa talu elanikud Virve ja Tõnu Temberg olid lahkelt nõus oma pikki päevalilli näitama, aga täpsustasid, et ühtki rekordit nad nende kasvatamisega taga ei ajanud.

Eile võetigi ajakirjaniku juuresolekul paar pikemat lille maha, kuid «Valgamaalases» väidetud tulemuseni need siiski ei küündinud. Pikima päevalille varre pikkuseks jäi 4.25 meetrit.

Tõnu Temberg ütles, et ühe päevalille oli ta ise paar nädalat tagasi langetanud, sest taim hakkas juba murduma. Peremehe sõnul sai ta tolle lille varre pikkuseks 4.85 meetrit.
Päevalillede võrdlus elektripostiga pidas aga täiesti paika. Nende lähedal seisab üks tavalisest lühem elektripost, mil pikkust paarkümmend sentimeetrit üle nelja meetri.

Muidugi mõista pole ka neli meetrit ületanud päevalilled häbenemist väärt, vaid rõõmustavad pererahvast ja pakuvad imetlusväärset vaatepilti külalistelegi. Nii näiteks oli 4.25 meetri pikkuse päevalille varre ümbermõõt jämedaimast kohast 22 sentimeetrit ja päris mullapinnalt veelgi enam ning õisiku läbimõõt umbes 45 sentimeetrini. Enne langetamist oli suuri lilli kümmekond.

Virve Tamberg rääkis, et nad on päevalilli kasvatanud igal aastal, kuid varem on taimed lühemaks jäänud — ehkki ka siis on nelja meetri piir teinekord löödud.

Perenaine ütles, et seemnepakk oli ostetud Tõrva kauplusest, aga millised päevalilled neist kasvada võivad, seda aiapidajad uurima ei hakanud. Seemned said mulda mai lõpul ja taimede tärkamiseni kaeti peenart looriga.

Lisaks kastmisele kosutas pererahvas lilli sõnniku ja mineraalväetisega. Toestamiseks pandi teibad.

Suurtest päevalilledest veidi eemal peenarde vahel kasvas samuti ilusa suure õisikuga, kuid hoopis lühem päevalill. See sai täiskasvanuks kõigest 122 sentimeetriga. Lill oli kasvama hakanud ise, pererahvas pakub, et linnu poetatud seemnest.

Eelmisel aastal korraldas «Sakala» maakonna lahtised meistrivõistlused pikima päevalille leidmiseks. Võidulill sirgus Viiratsi vallas Aksel Kähri koduõuel: tolle varre pikkus õisikuni oli 4.76 meetrit.

TIPUD

1994. aastal välja antud «Eesti entsüklopeedia» andmeil võib päevalille  vars kasvada viie meetri pikkuseks.
• Ajakirjaniku juuresolekul langetatud ja üle mõõdetud pikima päevalille varre pikkus on olnud 5.10 meetrit. See taim kasvas 1997. aastal Tartumaal Mäksa vallas.
• USA rahvuslik päevalilleassotsiatsioon (www.sunflowernsa.com) ja internetipõhine lilleentsüklopeedia The Flower Expert (www.theflowerexpert.com) viitavad oma kodulehel Guinnessi rekordite raamatule, mille järgi oli maailma pikima päevalille pikkus 7.76 meetrit (25 jalga ja 5,4 tolli). See lill kasvas Hollandis. Pole täpsustatud, kas mõõdeti ainult vart või lille koos õisikuga.
• Internetiavarustest võib leida kinnitamata andmeid isegi pikemate päevalillede kohta.
Allikas: «Sakala»