Militaar- ja muud erivarustust valmistav õmblustööstus Galvi-Linda on leidnud uued tuumikinvestorid Eesti tipp-purjetajate näol. Endised sportlased loodavad firma arendamiseks ära kasutada ka oma alaga seotud kontakte, kuid purjesid Viljandis ilmselt tegema ei hakata.
Alkoholi ja toidukaupade hulgimüügi ning logistikaga tegeleva aktsiaseltsi LTT nimi ei ütle enamikule eestlastest midagi, küll aga teavad kõik selle omanikke Tõnu ja Toomas Tõnistet. Olümpiahõbedaste vendade äripartnerid Peeter Šaraškin ja Marko Lilienthal on samuti spordimaailmas tuntud.
Augusti algul ilmusid Šaraškini, Lilienthali ja Tõnu Tõniste nimed Galvi-Linda nõukogusse. Erastamisest saadik õmblustööstust juhtinud Andres Rebase kõrval võttis juhatuses koha sisse Tõnu ja Toomas Tõniste onupoeg Peeter Tõniste ning ligi 60 protsenti aktsiatest läks LTT kätte.
«Käin juba 66. eluaastat ning aeg on juhtimine ja omand üle anda,» selgitas seni suuruselt teist aktsiapakki hoidnud Andres Rebane, miks ettevõte ühtäkki uue suuromaniku sai. «Ma ei tahtnud firmat lihtsalt maha parseldada, vaid anda selle tegelastele, kes tööd jätkaksid ning ettevõtte väärtusi alal hoiaksid ja arendaksid.»
Enne LTT omanikeringi tulekut oli Galvi-Linda niinimetatud töötajate aktsiaselts, kus 60 protsenti aktsiatest kuulus kolmele tuumikinvestorile. Ehkki Rebane polnud sugugi ainus, kes osalusest loobus, jäi ligi 40 protsenti firmast edasi paarikümne endise ja praeguse töötaja omandisse.
«Minu arvates on see hea,» leidis Rebane. «Aktsionäride olemasolu näitab, et firma vastu on usaldus — rämpsaktsiat ju keegi hoida ei tahaks.»
Rohkem omatooteid
Seda, kuidas LTT Galvi-Linda arengule kaasa aitama hakkab, ei tea LTT juhid veel täpselt isegi.
«See vajab natuke süvenemist — oleme alles suhteliselt värsked omanikud,» tõdes Tõnu Tõniste. «Aga võtame asja hooga käsile.»
Tema jutu järgi on plaanis laias laastus ikka samas valdkonnas edasi tegutseda, kuid muuta juhtimist nooruslikumaks ja laiahaardelisemaks, et firma suudaks ajaga kaasas käia. Selleks on LTT toonud Galvi-Linda juhatuse esimeheks Norma endise tegevjuhi Peeter Tõniste. Tema ülesandeks saab arendada ekspordivõimalusi, muuta firmat efektiivsemaks ja allhankija rolli täitmise asemel rohkem oma kaubamärke arendada.
Seda, kui oluline on allhanke rolli vähendada, on ilmekalt näha Galvi-Linda mullustest majandustulemustest. Kui 2009. aastal oli omatoodete osakaal 80 protsenti ja kasum 4,2 miljoni eurose käibe juures 1,3 miljonit, siis eelmisel aastal, mil enamiku tööst moodustas allhange, kukkus käive 1,8 miljoni ja kasum 180 000 euroni.
«Kliendibaas on jätkuvalt stabiilne, kuid klientide tellimuste maht langes märgatavalt,» kirjutas Andres Rebane majandusaasta aruandes. «Eriti järsult langes kõige suurema kliendi, Eesti kaitseväe tellimuste maht.»
Galvi-Linda valmistab nii Eesti kui mitme sõbraliku naabermaa sõjaväele kotte, kabuure, vöid, rakmeid ja paljusid teisi tekstiilesemeid. Tähtsate tsiviiltarbeks tehtavate tootegruppide hulka kuuluvad näiteks telgid, päästevestid ja paadikatted.
Tee veele terendab
Tõnu Tõniste hinnangul annavad Galvi-Linda senised kogemused veesõidukite varustuse tootmisel koos LTT omanike sidemetega hea lähtepositsiooni, et samas valdkonnas jõudsalt edasi liikuda.
«Purjetamisega seotud firmad teavad meid ja meie usalduskrediit läänes on tugev,» rääkis ta. «Et selles vallas midagi teha, läheb aga vaja aega ja ressursse, võib-olla ka uusi seadmeid.»
Purjesid Viljandis Tõnu Tõniste kinnitusel siiski valmistama ei hakata, sest see on liiga keeruline töö.
Tehingu hinda ei nõustunud pooled lepingu konfidentsiaalsusnõude tõttu avaldama.